Viperustest koduga

Üks asi, mille suvel kodus käies avastasime ja alles nüüd novembris lõpetatud sai on jäänud kajastamata. Ei tahtnud varem kirjutada, kui asjast selge pilt ees on. Noh, et sõnub ära või nii (ebausklik eestlane nagu ma olen!)
Avastasime, et üks radiaator on natuke rivist väljas (vt alumine pilt), kas on millegagi pihta saanud või mis tal küll viga võiks olla. Noh, tuleb välja vahetada. Magamistuppa põrandat pannes märkasin, et seal on ka radiaator imelik. Vaatasime siis kõik üle ja selliseid pisemaid, mitte kohe silmaga nähtavaid "mulle" oli kõigil peal (vt ülemine pilt), see on juba kahtlasem asi. Mõtlesime, et nonii, siis Purmo-radiaatorid on viletsad või?
Paar päeva enne puhkuse lõppu, tuli ühe sõbraga juttu, et radikad on sellise kahtlase väljanägemisega. Jutt lõppes sellega, et need on külma saanud. Neil juhtus ka talvel sedasi. Meil veel vedas tohutult, et ükski toru veel lõhkenud ei olnud, siis oleks veekahjustused lisaks olnud.
Tore üllatus küll! Eriti hommikul, kui oli plaanis sõita Pärnusse sõbranna juurde, kes oli niigi kannatlikult 2 nädalat oodanud, millal me tema jaoks aega leiame. Ei saanud ju minemata ka jätta.
Hakkasime uurima, et mida tegema peab, sest maja on küll kindlustatud, aga meil on umbes 3 päeva pärast vaja Kanadasse tagasi sõita. Kes sellega siin tegelema jääb? Abikaas jääb maha? Sai kõik sõbrad-tuttavad-sugulased kiiresti läbi kaalutud ja õnneks usaldusväärne inimene leitud, sest loomulikult ei saa oma kälimehele ära öelda :) Kiirelt ka firma, kes hakkas remondiga tegelema. Hiljem selgus, et meie "asjaajaja" ja remondifirma tegelane on koolivennad! Järjekordne tõestus, kui väike on maailm. Kindlustuse poolt oli ka õnneks OK, et keegi meid siin esindab ja tehtud tööd üle võtab. Lihtsalt vaja ruttu saata pildid ja selgitus juhtunu kohta, oletatava kahju suurus jne. Õnneks polnud kahjude kokku lugemine väga keeruline, oli ju näha, mis asjad rivist väljas ja majale kuluvate summade kohta pean arvestust niikuinii. Kõik arved on kenasti tallele pandud ja muudkui arvutan! Kole suur summa on ;) ja meil on veel peaaegu kõik ainult asjade hinnad, töö ju puhta tasuta! Loomulikult välja arvatud teatud spetsiifilised tööd, nagu elekter, mida abikaasa ise ei tee ja ajapuudusel mõned teha lastud asjad. Köögimööbel näiteks.
Lisaks meie piltidele ja kirjeldusele pidi sama tegema ka remondifirma.
Asi, mis algas ühest radikast viis selleni, et välja vahetamisele läksid kõik radiaatorid, küttekatel, põleti ja veel-mingeid-asju-küttesüsteemis-millest-ma-midagi-ei-jaga, lisaks ainsad kraanide segistid, mis paigas olid. Elik ülemise vannitoa kraani- ja dushisegisti. Kraani omast tuli pressis vett väga imelikust kohast välja ja dushi omas ei jäänud vesi üldse pidama. Neid asju ei osanud me ka alguses külma süüks panna. Kraani ei pannud nagu kohe tähelegi. Dushist küll vesi muudkui jooksis ja seisma ei jäänud, aga pang alla või kogu vesi kinni. Sedasi sai hakkama.
Siis remondist. Jällegi mõtled, et mis seal siis ära ei ole. Võtad aga uued asjad ja vahetad välja. Aga nagu selgus katlaga, et selline, mis meil oli, selle tellimisaeg oleks nii pikk, et kindlustuse garantiikiri kaotaks kehtivuse. Teised on jälle liiga suured või avaneb uks valele poole või on liiga võimsad või pole lihtsalt selle kütte jaoks, mis meil on arvestatud. Peale mitmeid netiotsinguid ja helistamisi ja arutamisi, sai teine lõpuks välja valitud.
Nüüdseks on see kadalipp läbi. Kõik töötab (ptui-ptui-ptui üle vasaku õla ;)). Uuendusena on veel radikatesse lastud mingit külmakaitsevedelikku, mis peaks tagama, et radikad või torud säilivad tervetena kuni -10 kraadi sisetemperatuurini. 4000 krooni maksis selline luksus. Lisaks meie omavastutus, mis ehitusjärgusoleva maja puhul oli 10 000 krooni. Kas pole ilusad summad?
Samas on ikkagi hea, kui asi on kindlustatud. Sest arvutades kokku 5-aasta kindlustussummad ja nüüdse omavastutuse on see ikkagi väiksem, kui praegune kahju oli ja mis kõik nüüd Seesami poolt hüvitatud sai.
Soovitan nii firmat kui kindlustamist!

Nüüd vaatan ikka õudusega neid Eesti külma- ja lumeuudiseid. Nagu kolmas laps istuks Eestis, kelle pärast südant valutada :)

Natuke puhkusel kordasaadetust

Nagu juba maininud olen, siis puhkus möödus töö tähe all ja tulemuseks oli vannitoa valmimine

All väike fotoreportaazh pesuruumist enne ja pärast ja vahepeal :)

Päris esimesi pilte ei suutnudki leida, aga kõigepealt ENNE ehk lammutamise aeg


ja NÜÜD


"Töödejuhataja" Hendri kommentaar: "Mulle hakkab see vannituba üha rohkem meeldima!"


Esimene vesi :)



Siin väike kollaazh erinevatest ettappidest. Kõik ise tehtud tööd

Sõbrad teiega on hea,

aga elu samme seab
hakkan minema nüüd oma kitsast rada.
Aeg vaid üksi seda teab, karmis saladuses peab,
kus on peidet minu saabumise sadam.

Jah, homme veel ja taas on aeg minema hakata. Nii kiiresti see aeg lendabki! Tundub nagu alles me tulime ja juba peab lahkuma.

Mis siis tehtud sai... Tegelikult on päris raske kõike kuu jooksul toimunut siia ühte postitusse panna, aga annan endast parima.
Esmalt tuli kõik tuttavad-sõbrad-sugulased üle katsuda ja vaadata. Tehtud!

Teiseks sai eile täidetud meie suur seatud eesmärk saada valmis ülemine vannituba. Tehtud! Ühtteist nipet-näpet on ikka veel vaja, nt peeglit ja peegli kohale valgustust. Kunagi tahaks ka mingeid lilli ja iluvidinaid ka, aga nendega on aega.

Ka kõik ülemised toad said värvi alla. Omale tahaks veel tapeeti ka ühte seina, aga ei tea, kas jõuab täna-homme sellega tegelda või mitte. Värvimise poolelt olen ka arenenud. Nüüd saan aru, mida abikaasa silmas pidas, kui pahteldamise ja lihvimise ajal juhendas, et ära lihvi üht või teist kohta nii õhukeseks või värv ei tohi niriseda mööda seina alla, mis jäljed siis jäävad. Nüüd kõik selge ja oskan neid isegi tähele panna. Varsti võibki hakata maalrina tööle :)
Põrandad jäid aja- ja rahanappusel järgmisse suvesse.

Minu ülesandeks on tavaliselt ikka olnud sellised toetavad tööd nagu tööriistade andmised, puhastamised, koristamised. Natuke tegin ikka päris tööd ka, sest igasugused laelaudade ja uste peitsimised, lakkimised ja aknalaua ning riiulite õlitamised oli minu rida.
Muidugi ei anna seda võrrelda mahult ja raskuselt abikaasa tehtuga - plaatimine ja loodimine ja igasuguste vannitoavidinate (dushikabiin, kraanikauss, kapp, segistid, WC-pott) installeerimine (selline moodne sõna pidi nüüd paigaldamisel olema).
Kontorikoonlasele on päris mõnus vahelduseks füüsilise koormusega tegelda.

Üks suur kaotus tabas meid ka, seda juba puhkuse teise nädala alguses. Nimelt meid ja sõpru 12 aastat truult teeninud Ford andis otsad. Totaalselt! Remont oleks esialgsel hinnangul läinud kuus tuhat krooni - no tänan ei! Nii olimegi vahepeal nagu peata kanad, sest kust sa võtad kohe seda sõiduvahendit ja ilma on ka raske igasugust ehitustavaari kohale toimetada. Uurisime siis mitmesuguseid rendikaid ja ausalt öeldes küll kuskil masu ei paista! Hinnad on ikka nii laes, kui laes! Mingi suvalise prantslase eest küsitakse 900 krooni päevas! Õnneks tänu kellegi soovitusele õnnestus saada üks soodne sõiduvahend. Manuaalkäigukastiga :) Kolme pedaali olemasolu tahtis ikka harjumist saada :)

Poisid käisid maal, said Peipsisse ja karjääri. Mere äärde ei jõudnud :( Günther osales ka eesti keele laagris, külastasid vanalinnas igasuguseid põnevaid kohti ja õppis keelt. Hendrit sellel aastal veel ei pannud. Ehk on tublisid tegijaid ja toimub ka järgmisel aastal miskit. Siis kindlasti.

Nüüd tuleb veel asjad pakkida ja miskit nänni kaasa võtta ja siis lähebki lennuks. Lõpetuseks lugu, millega alustatud sai

Ilmutus

Täna siinse vannitoa valget seina jõllitades kerkis äkitse silme ette pilt plaadist, mis sobiks nagu rusikas silma auku metsa tänavale vannituppa. Kohe tervet seina nägin oliivirohelise ja beezhides toonides, osadel mustriks bambuse vars/red paari lehega. (Huvitav, et see rohelisevaimustus mul ikka veel üle ei ole läinud, juba mingi 4-5 aastat teine peal).
Nüüd siis olengi pool päeva kamminud mööda neti avarusi, et leida ilmutusele reaalset tulemust. Kas tõesti on sellist plaati olemas või tuleb ise maalima hakata :)
Paraku on ainuke bambusega seotud plaadimuster bambusvaipa meenutav. Nii, et mai teagi... Ei saa kohe rahu, sest tahaks ju ja ilus oli... Samas Eestis olles ei jää aega, et kõiki kohti läbi sõita ja vaadata. Siis kardangi, et lõpuks tuleb leppida ikkagi sellise plaadivalikuga, mis poes vabalt saada ja ka laos piisava varuga, sest mingiteks oote- või tellimisaegadeks meil aega ei ole.

Saiakesed küpsevad meil uues ahjus, pliidil keevad maiusroad

Tegelikult on selleni veel aega, et saia saaks küpsetada. Aga jubedalt tahaks küll juba.
Eriti, kui oleme nädalajagu kavandanud ja kujundanud oma kööki. Selline tuhin on peal, et lendaks kohe Eestisse ja ostaks kokku materjalid, et tegema saaks hakata. Tegija on ju olemas :)

Peale erinevaid katsetusi, kustutamisi, ümbertõstmisi, vaidlemisi, arutamisi ja kinnisideedest loobumist ja nõuannete kuulamist jõudsime abikaasaga sellise tulemuseni - arvutis. Millisena see tegelikult välja kukub ju veel ei tea.
Kõik ei ole ka nii nagu päriselt peaks tulema, aga tasuta programmidest ei saagi ju oodata, et seal ei-tea-mida teha saab.
Põrand on meil küll samasugune, seinatoon nii tume ei ole ja selle akna kohal on tegelikult ava elutuppa. Ja köögiseina vastas olevas seinas on aken. Vaade on tulevaselt terrassiukselt. Uks on, terrassi mitte.

Uputus

uhh, raske on see elu, kui pool oma maisest varast asub ühel pool maakera ja teine (peamiselt siiski vallasvara) on sinuga kaasas teisel pool. Kahtlemata on väärtuslikum (nii materiaalselt kui vaimselt) see, mis maha jäi. Ja nüüd peale suurt tormi ja tuisku hakkas kõik väga kiiresti sulama. Kuna meie kodutänavas mingit sellist sulavee kanalisatsiooni ei ole, siis loomulikult leiab vesi endale tee ja meite puhul leidis ta selle keldrisse. Jõgi pidavat ka üle kallaste olema.
Head majahaldjad andsid märku, et kingaga sisse ei saa. Ei taha üldse mõeldagi, mida me sinna keldrisse jätsime, kuna ei viitsinud kõike üles vedada. Või mis ei viitsinud, eks nad oleksid ka töödele ette jäänud ju! Suuremad asjad, mis vette jäid on nõudepesumasin, külmkapp, tööriistad. Ei teagi, kas neile peab nüüd hüvasti ütlema või siiski on midagi veel töökorras.
Igal juhul olid head haldjad ja hoidjad abivalmid ja sättisid keldrisse pumba ja vesi sai kõik välja pumbatud ja vähegi veel kõlbulikud asjad üles kuivama viidud. Raske on ikkagi, sest teadmatus vaevab ja tegelik pilt selgub alles suvel, kui oma silmaga asja üle saab vaadata.

Saagu valgus!

Ja valgus sai!
Eile nimelt suursündmus ja esimesele korrusele sai elekter paika. Jess! Täna keedame juba omas kodus kohvi.
Üldsegi asjad edenevad hoogsalt ja mina ei tahagi enam kuhugi ära minna. Tahan koju!

Aga vähem, kui kuu aja pärast peaksin juba Kanadas olema...

Maja, maja, maja

valmib kiire hooga, kuid ikka jääb aega väheks, seega jääb minu suureks kurvastuseks plaanitud sissekolimine enne Kanadat ikkagi ära.
No, mis teha, kui töömeeste palkamiseks raha napib ja oma jõududega kõike nii kiiresti ei saa, kui sooviks. Aga anname endast parima ja seda kuni viimase minutini, mil siinpool maakera oleme.

Suuremad asjad on juba tehtud - veesüsteem, küttesüsteem, sisetrepp. Isegi pool põrandat on olemas, pool just seepärast, et esimese korruse põrand on olemas. Minu suureks rõõmuks õnnestus saada soodsalt täispuidust tammeparkett, 1-lipiline ja soontega. Jääb mulje nagu oleks päris laudpõrand. Selle üle on tõeliselt hää meel.

Ees ootab veel rida teisi ülesandeid - vannituba, saun, köök, magamistoad (põrandad, seinad), terrass, jne. Aga ehk kunagi jõuab ka nendeni.

Aiast on ainult kahju. Sai ju suure hooga võililli roogitud. Vot sedasi...



ja järgmiseks suveks on pilt kindlasti kaks korda hullem, kui praegu.

Üldse ootan juba aega, mil saaks valida kardinaid ja mööblit, lampe ja vaipu. Uhh, loodetavasti mu maitse jääb endiselt põhjamaiseks ja ei tule Kanada lilleliste diivanitega tagasi ;-)

Maja edeneb

jah, vahepeal on muudatusi ja arenguid ka Metsa tänaval toimunud.
Nii näiteks on küttesüsteemi katel paigas,



mõned laed on uuendatud, karkassid seintesse ja uusi ukseauke tehtud. Vana korstna lammutamisest tekkinud vigastused katusel on parandatud.


See muidugi tekitas vajaduse katust ka kohe vahetada, praegu on parajalt lapiline, aga katust ei olnud esialgu eelarvesse planeeritud. Keeruline olukord, et otsida, kust kokku hoida, sest tegelikult kokku hoidu ju ei ole. Kõik hinnad on plaanitud kulud on juba praegu suuremad.
Trepi koht on endiselt lahtine. No ei tule head ideed.
Järge ootavad kogu küttesüsteemi paigaldamine, radiaatorite paigaldamine, sisemine soojustamine. Ja ma niiiii ootan, et saaks juba seinavärve ja tapeete valida. Endiselt ootan. Aeg taob ka juba jalaga tagumenti, sest vähem, kui 6 kuu pärast tuleb olla teises kohas.
Ootusärevus mitmel rindel :)

Korsten

Nagu osadele on teada, käib meil tegelikult suure hooga maja renoveerimine. Mõtlesin, et ka neist edusammudest oleks hea siin pajatada. Ikka selleks, et ei peaks sama juttu mitu korda rääkima. Samas on meeldiv ühendatud kasulikuga - endale jääb asjade arengust märk maha, mida aastate pärast ehk on tore vaadata ja meenutada. Räägin nagu vanainimene juba, oi-kui-meie-noored-olime-siis-meil-oli-nii :)

Suvi möödus lammutamise tähe all, välja lõhuti üleliigsed seinad, vana korsten ja juurde saeti mõned aknaaugud, teisi jälle topiti kinni.
Ükskord kui aega ja mahti saan, siis riputaks kuhugi veebi ka tolmu-taavide pilte üles. See lõhkumine oli üks äärmiselt must, tolmune ja räpane töö. Aga see-eest täiesti füüsiline. Biitseps ja triitseps on nüüd märksa suuremad kui enne, mil nad ei olnud üldse nähtavad ega tuntavad :D

Praeguseks hetkeks on ka uus korsten peaaegu püsti, vaja veel teiselt korruselt katusele ehitada. Õnneks käib see töö ruttu. Tänapäeval ju moodsad ehitusvõimalused. Paigaldame moodulkorstna Rondo plus, firmalt Schiedel. Selline parajalt pisikene, mis vastab täielikult meie vajadustele ja ka võimalustele.

Siia tahtsin küll pilte lisada, kuid nagu ikka - kas fotoaparaat või mälukaart, üks neist ütles üles ja neid pilte ei saanudki kätte :( kurb-kurb-kurb.

Aga ehk järgmise ehituskirjelduse juures läheb juba paremini. Järgmiseks suuremaks sammuks on trepp. Sellest siis edaspidi...