Laupäeva hommikune äratus

Pole paremat äratust laupäeva hommikul kell 7 kui äkitselt hulluks läinud valvesüsteem, mis üürgama pistab. Seda nii sees kui väljas. Ja ikka korraliku lärmiga! Hoolitsesime, et kogu tänav meiega koos ärkaks.

Nagu üks kõigi, kõik ühe eest!

Point on selles, et meil ei ole ühegi firmaga lepingut, ühtegi koodi ega midagi. Lihtsalt need andurid ja puldid on seintel juba sellest ajast, kui siia esimene omanik sisse kolis. Tegemist ukrainlasega, kes nüüd Kanadas just valvesüsteemidega tegelebki ja tema oli oma maja siis korralikult ära juhtmestanud. Uus omanik ehk see proua, kellelt meie rendime, ei tea aga juhtmetest ega süsteemidest mitte kõige vähematki. Nüüd siis äratasime ka tema hommikul vara üles ja ütlesime, et vot üürgab meil siin... tuli kohale ja ega ta ka midagi targemat teha ei osanud. Peale tunni ajast viu-viu-muusikat õnnestus kätte saada endine omanik, kelle ainsaks juhiseks oli vool tagant ära võtta. Lisaks lausele, et tema on maja maha müünud ja teda enam väga ei huvita, mis seal toimub. Õige ka, aga seal kapis valitseb selline pilt...

Aga, kes ei riski, see shampust ei joo! Peale mõningaid katsetusi oli õige juhe käes ja vaikus majas.

See pesa on ka põhjuseks, miks meil esimesel talvel nii külm oli, sest nii ahi kui valvesüsteem ja soe vesi ja-mis-kõik-veel olid ju omavahel ühendatud. Meie üürileandja ei osanud midagi teha. Siis abikaasa oli telefonitsi ühenduses Paveliga (endine omanik) ja ühendas juhtmeid lahti ja kinni.

Selle jutu juurde sobib üks tarkusetera - kui ostad maja, mida tahad välja rentida, tee endale selle maja asjad selgeks. Kui aru ei saa, ära osta.

Ärge tehke värskekapsa suppi punasest kapsast!

või vähemalt mitte nii nagu tavalise kapsaga seda suppi tehakse. Plaanis oli teha kapsasuppi ja kuna salatist oli kappi veerand punast kapsast ka, siis mõtlesin, et olen nutikas ja panen selle ka sisse. Mis tast ikka raisku lasta. Ega midagi eriti hullu ei juhtunudki, maitset ära ei rikkunud, aga see va värv... no see on selline eemaletõukavalt hallikas-lilla. Kartulid kõik ehtsad jõgeva sinised :)
Samas kui borshi teha, siis võiks punast kapsast kasutada küll. Peet peaks kõik punaseks tegema.

Netis retseptides kõigis jah punase kapsa supid on tomatipasta või mingi värvi andva asjaga, nüüd tean ka põhjust.
Millal küll endal saab seda arukest nõnda palju olema, et enne katsetamist uuriks või vähemalt loogiliselt mõtleks, sest tean ju, et see punane värvi annab???

Jalutuskäik metsas

Käisime õhtul Ottawa rohelisevööndiga tutvumas, kolasime metsas, kus juba metsmaasikad õitsesid. Kiikasime ka jõeäärsetesse puhkepaikadesse, vaatasime päikese loojangut jne. Ilus oli olla. Lõpuks oli juba liiga hämar ja mõtlesime, et sõidaks natuke veel ringi ja siis see juhtus...

Sattusime kuidagi kogemata Kanada kaitseväe õppekeskusesse, mingi auto järel sõites nagu märkasime küll, et näe suur kaitseministeeriumi silt tee ääres, aga ei midagi enamat. Imetlesime veel üht II MS aegset Sherman-tüüpi tanki ja vaatasime, mis lahe spordirada jne. Kuna oli juba päris pime, sest pimedaks läheb väga kiiresti, siis pilte ei õnnestunud teha ja mõtlesime, et tuleme teinekord päevasel ajal uuesti.

Jätkasime sõitmist, kuni olid tee ääres tara taga üks reaktiivlennuk ja muu moodsam sõjatehnika, ka kasarmud jne. Siis mõtlesime, et ups! oleme ikka kuhugi väga valesse kohta sattunud. Seda enam, et GPS, mis muidu näitas, et sõidad mööda Shirley St, näitas seal - Sõidad Tee. Aeg ajalt olid ka tee ääres hoiatavad sildid, et 50 km/h Beware of Marching Troops...

samas sõitis seal teisigi autosid... Tee teises otsas olid väravad ja tõkkepuud, ainult pool väravat avatud, sõitsime sealt välja ja muidugi oli seal igal pool suurelt kirjas - NO TRESPASSING. Läbisõit ainult lubadega isikutele.

Kohe tõstis pead paanika-jaanika - nii, dip.numbriga auto sõidab öösel pimedas (kell oli vist 9 õhtul) võõra riigi kaitseväe alal jne. Juba kujutasime ette, et kohe tuleb mingi sõjaväepatrull ja algab tohutu sekendamine ja järgneb rahvusvaheline skandaal ja-ei-tea-mis-kõik-veel.

Lõppes vähemalt eile kõik hästi, sõitsime rahulikult koju, keegi ei jälitanud ega pidanud meid kinni. Kuigi arvan, et ehk auto number on siiski kuhugi juba kirja pandud.

Agaei teagi, kas seal võibki sõita või olid kõik teised autod (neid oli kindlasti üle kümne) mis vastu või ees-järel sõitsid vastavate lubadega...