Kuvatud on postitused sildiga töö. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga töö. Kuva kõik postitused

neljapäev

Õhtutund Ottawas

Käisin jälle ühel hotelli promoüritusel. Sellised asjad on siin suht tavalised, et hotellimanagerid helistavad ja oma juurde lõunale või mingile ühisüritusele kutsuvad. Kõik selleks, et kui sul Eestist külalisi tuleb, siis sa nad nende hotelli majutaks.
Sel korral kutsuti kõik EL saatkondade assistente-sekretäre Westin'isse, kus just on suur remont üle käinud ja kõik numbritoad värskendatud. Suurimaks muudatuseks on vannide asendamine dushinurkadega.

Aga tegelikult oli mul kahju, et ei viitsinud fotokat kaasa võtta, sest õhtusel ajal oli 23ndal korrusel lihtsalt võrratu vaade Ottawale ja Gatineu-mägedele seda kõike mõnusas värvilises päikeseloojangus.
No, vähemalt mingi aimduse sellest saab va nokia-pilgu läbi. Ja ehk oligi hea, nüüd on vähemalt üks õhkõrn põhjus, et kedagi sinna majutada ja uued pildid teha :)


Siin alumisel pildil on näha üks teine hotell Chateau Laurier, kus ka väga vahvaid üritusi korraldatakse ja ikka mitu korda aastas ja osalisi loosiauhindadega rõõmustatakse. Näiteks romantiline nädalavahetus nende keti hotellis. Aint seda loosiõnne peaks mul rohkem olema!
Samas ei kurda ma ka hotelli-nimelise teepaki üle. Maitseb päris hea :)



pühapäev

Orav rattas

Mitu nädalat käib juba tihe siblimine erinevate ürituste ja töiste kohustuste vahel. Lapsed võivad varsti juba õigustatult küsida, et kes teie sellised olete. Neid näeb vaid hommikul ärgates ja kooli saates ja uuesti õhtul magama minnes.
Asi sai alguse lätlaste iseseisvuspäeva vastuvõtust, siis kahe päeva pärast Euroopa Liidu filmifestivali avaõhtu. Sel korral juba 24, näidati Rootsi filmi - nad ju eesistujad. Hulgaliselt tähtsaid kõnesid, film ja söök-jook. Vahele tuli veel mahutada ühe kolleegi lahkumiseks valmistumine ja hüvastijätu õhtud, siis uue kolleegi saabumine ja igasugune paberimajandus, mis sellega kaasneb. Lisaks veel muud aastalõpuga kaasnevad inventuurid. Kuna meid on siin just umbes-täpselt 2 tükki, siis ongi kõik meie endi teha ja kellelegi midagi delegeerida ei ole. Kumbki loeb oma kodus riigivara üle, märgib, mis veel sobib, mis mitte, siis tuleb juba saatkonnas sama teha ja lõpuks kõigest aru anda peamajja. Ei kurda! Lihtsalt sel korral sada kiiret asja sattus ühele ajale, aga elus olen!
Üritustest järgnes meie oma film. Georgi näitasime, saal oli mõnusalt rahvast täis, pileteid müüdi üle 160, lisaks meie jagatud 20 ja mingist hetkest enam ei müüdud, aga aeg-ajalt tulid mõned vaatajad lisaks. Päris hea tulemus! Vaatajate muljed ja tagasiside oli positiivne. Loodetavasti läks sama edukalt ka Torontos ja Vancouveris.
Siis juba soomlaste iseseisvuspäeva vastuvõtt, kust ka ei saa puududa ja jube mõnus oli vahelduseks ikka soome keelt puhuda. Kartsin, et see juba päris ununeud, aga tuleb vajadusel tagasi küll. Seal tabas üllatav kohtumine Saksa saatkonna poliitikaosakonna juhatajaga (vot, kus on suured saatkonnad!), kes pool-eestlane. Me oleme küll väike rahvus, aga jagub ikka tõesti igale poole! Rääkis kenasti ema muljeid Viljandist, kus pere oli apteeki pidanud. Ta ise juba Saksas põgenikelaagris sündinud, palju eesti keelt ei mäleta, aga natuke ikka - supp on kuum! aitäh jumalale söögi eest! Kristlik kasvatus oli enne punast aega tugev, seda olen siin varemgi täheldanud.
Siis veel EL saatkondade jõulukontsert, aga sellest kirjutan eraldi. Lihtsalt see kirik on võrratu! Ja mul oli sel korral fotokas kaasas.
Mingil hetkel lubasin veel Eesti seltsi jõuluvana kingikoti täitmisega tegeleda ja nüüd peakski hakkama mööda poode kolistama ja vaikselt nänni varuma. Seda peab veel koduste väikeste eest varjatult tegema, muidu lendab kogu idüll vastu taevast.
Jõuluvana-rollist abikaasa keeldus, arvates, et Hendri tunneb kohe ära. Seega ongi varsti jõulupidu tulemas ja natuke peaks ka kottu jõulumeeleolu looma. Kõrvitsad seisavad senini kapil ja keegi pole viitsinud neid sisse teha.
Loodetavasti on peale jõulu rahulikum aeg ees ootamas.


reede

Huhh! need telefonimüüjad

Natuke vahutan nüüd vahtu välja!
No helistavad ja pakuvad oma postimasinaid. Ja pidevalt, ikka iga paari kuu takka uuesti ja uuesti. Meil on praegu ikka sellised pakkumised ja siis on sellised pakkumised. Ütlen, et meil on tiguposti nii vähe, et sellel masinal ei ole mõtet. Oi, aga me saame ikka sellise asja teha, et praegu saate ju 75 dollari eest tasuta teenuseid! Mis siis, et tuleks nende frankeerimismasin rentida, kuus on rent 17.50, aga kahe kuu eest maksavad nemad.
Ja kui professionaalse mulje jätavad ikka tembeldatud ümbrikud, mitte kirjamarkidega. Pealegi võivad kirjamargid ära kaduda või kleebid rohkem peale, kuna ei tea palju tegelikult maksab, siis ju kulub postikulu rohkem jne. Aga meie masinal on kaal, mis kohe arvutab välja õige maksumuse. Pealegi saate alguses tasuta allalaadida reklaamtekste, nt Häid pühi! muidu maksab allalaadimine 8 dollarit, aga nüüd saate nii ja nii kauaks tasuta! See on ikka jube hea võimalus oma ÄRI kasvatada ja tooteid reklaamida ja sedasi kliente juurde saada!
Mul tõesti ei võta tükki küljest käia kord nädalas postkontoris ja lasta seal kahtlased asjad üle kaaluda ja õige arv marke peale kleepida! Selle aasta jooksul, mis ma siin olen olnud, on ehk kolmel korral olnud vajadus masina järele, st on olnud suuremad postitused - valimised ja kontsert-vastuvõtt. Ükski muu või tavapärane post ei murra konti, kui sinna peab marke kleepima.
No ei saa aru! Kui meil on siin postikulud u 40 dollarit kuus, mis hõlmab tähitud ja/või kiirposti, siis ei näe mõtet, et peaks 17.50 lisaks maksma. Kuigi nende masinaga saaks 5% soodustust postihindadele, meie puhul oleks see siis 2 dollarit! Ja ei saa tädi aru, vuristab ja vuristab oma juttu. Mainin, et meil eelarve muudkui kahaneb ja see on LIIGNE väljaminek. Oh, I am glad you've mentioned that, meil on ka sellise juhtumi pakkumine olemas! Et saab nagu krediiti neilt, intress kõigest 2% ja võime tasuda ainult miinimummakseid, kui raha ei ole! Mul lihtsalt ei olnud selle peale enam sõnu.
Küsisin, et kas saan ka igasuguste kullerfirmade asju sellega saata - nt DHL, TNT, purolator jne ja-jaa, kõike, millele marke kleebid. Aga vahe ongi selles, et neile ei kleebi marke ja neid ei võta Canada Post peale.
Lõpuks sain kohe kurjaks ja ütlesin, et kui ma saadan 10 kirja kuus, siis see masin ei tasu ennast ära! Selle kurja tooni peale sai tädi aru, et ma tõesti ei soovi seda ja ütles, et ok, aitäh oma aja eest.
Kusjuures ma ei ole tegelikult selle asja vastane. Suures ettevõttes miks mitte! Aga siin on just hea vaheldus lõuna ajal hüpata 2 maja edasi olevasse postkontorisse rääkida seal tädiga paar sõna juttu ja oma 2 ümbrikku posti panna.
Soomes on sarnane masin kasutusel, aga seal oli ka posti kümneid kordi rohkem, kui siin.

Üldse on see reklaamimajandus siin tappev! Seda tuleb postiga, faksiga, e-mailiga ja nagu näha ka telefoniga. See postimasin on vaid üks, helistavad igasugused oma telefonide pakkujad ja internetiteenuste pakkujad ja kontorimasinate pakkujad. Tullakse ka jultunult ukse taha ja nõutakse sisselaskmist ja veel, et me kohe suvalisele sisseastujale näitaks, milliseid kontorimasinaid (faksid, printerid, skännerid) me kasutame, et neil on just sellised ja sellised tooted, mis kindlasti on meile vajalikud! Enamus suudame siiski välja ajada väitega, et meie siin ei otsusta midagi, meil tehakse kõik otsused Eestis ja masinad saame ka sealt :)
Ei ole sellise pealetükkivusega ikka veel harjunud ja viisakast keeldumisest ei saada aru.


P.S. Kaine kalkulatsioon. Noh, et egas ma ometi head pakkumist käest lasknud!
Arvutasin kogu aasta postikulu kokku, kaheks viimaseks kuuks panin kohe hulgim raha, sest ikkagi jõulukaardid tulemas ja isegi sel juhul, kui lõppsummast võtsin 5% maha, maksaks me masina rendi eest ligi 90 dollarit aastas peale. Ja see arvutus on esimese aasta kohta, kus 2 kuud masin käes tasuta. Nüüd süda rahul, et oli ikka õige otsus see tagasi lükata.
See on liigne luksus olukorras, kus kolleege koondatakse, võetakse raha vähemaks ja sunnitakse palgata puhkust võtma.

laupäev

Nädal läind nagu naksti!

Kuniks pannkoogitainas paisub (vahtrasiirupiga pannkoogid on mind hetkel endasse haaranud) mõtlesin mõned read kirja panna. Ikka sellest, mis siin vahepeal toimunud on või ei ole.
Asi ongi selles, et ega väga ei ole, selline tüüpiline tööle-poodi-koju-voodi. 
Ilmad on näitamas eriti suviseid märke juba. Vahepeal oli paar vihma päeva ja sellest piisas, et loodus õitsele puhkeks. Lehti küll veel puudel pole, küll aga on muru rohe-roheline. 
Ka igasugused loomad, keda talvel väga näha ei olnud, on välja pugenud ja usinalt asunud oma toimetustega tegelema. Oravate arv on vähemalt kümnekordistunud võrreldes talvel nähtutega, jänesed oleksid ühel hommikul mu "maha murdnud" ja talveunest on ärganud ka metsümisejad. Need viimased on sellised vahvad loomad, kelle nimi inglise keeles on groundhog. Eestikeelse nimetuseni jõudsin läbi ladina keele - marmota monax. Wikipediale viidates on tegemist Põhja-Ameerika suurima oravlasega, kes kasvab 40-65 cm pikkuseks koos 15 cm sabaga ja võib kaaluda 2-4kg. Kahjuks ei ole õnnestunud ühtegi neist (veel) fotoka objektiivile püüda. Küll, aga näeb pilti ja võib pikemalt metsümiseja kohta lugeda miksikesest

Linnas on kõikvõimalikud kohvikud-pubid-restoranid avanud tänavahooaja, ehk kui varem olid mõned üksikud terrassid, siis nüüd on juba igal pool terrassid valmis ja lauad-toolid külastajaid ootamas. See muidugi tähendab, et kõnniteede osakaal on tublisti vähenenud ja tuleb sõiduteelt lisa võtta. Samuti on tänavapildis elevust tekitamas igasugused nahkriietes ja üha imelisemate motoriistadega tegelased. 




Nädal tagasi oli ka meie film "Stiilipidu" Balti Filmi Festivalil ja see oli vaatamata igasugustele üleelamistele, millest ka põgusalt juttu tegin, siiski edukas. Film oli õige ja isegi kvaliteedil polnud väga viga. Olulisim on aga see, et meil oli publikut rohkem, kui lätlastel-leedukatel kokku, ehk üle 130 inimese. Päris tubli saavutus. Võib jälle rahul olla.
Erilist elevust tekitasid publiku seas meie pakutud kommid. Nimelt pakkusime Fazeri ja Panda (Soome firmade) alkoholiga komme. Esmalt said otsa Panda toodangust pärit Vodka kommid - vodka shokolaadis. Ma varem ei teadnudki, et selliseid on, aga siinses vene poes olid olemas. Soome firmade valiku põhjenduseks see, et film on Eesti-Soome koostöös ja Eestist kommide hankimiseks käesoleval aastal ei ole lihtsalt ressursse. MASU, mis muud. 
Nüüd paar palavat päeva lõõgastuseks ja siis jälle uuele nädalale puhanuna vastu!




neljapäev

Suvi käes!

Yesss! Tõesti täna on erakordselt soe ja kaunis ilm - siin võib täitsa elada. Täpsemalt öeldes tuulevaikne ja päikesepaisteline ilm 15 soojakraadiga. Kohe rõõm on südames!
Loodetavasti jätkub sellist ilma nädalavahetuseni, siis läheks jälle ratastega sõitma, muidugi kui mu peff kannatab. Ega tugitoolisportlasena pole kerge, kui korra rattaga sõita, siis sadul kohe tahab oma jälje maha jätta. Esmaspäevast saati, siis sõitsin natuke lastega ringi. Günther sai kohe innustust ja avastas, et tema kool on ikka nii lähedal ja nüüd ongi kogu nädala rattaga koolis käinud.
*
Tööl olen sel nädalal üksi majandamas ja seetõttu on jube-mega-kiire pidevalt olnud. Praegu on käimas 9. Balti Filmifestival, homme näidatakse Eesti filmi Stiilipidu. Oleme väga palju rahvast kohale meelitanud. Ja ega enne homset kindel ei ole, et just see film linastub. Alles teisipäeval saime teada, peale PAL-ist siinsesse süsteemi konverteerimist, et meie film on vist katki. No ei jää aega, et Eestist uut saada ja seda veel ümber teha. Seda närveldamist ei taha üldse kirjeldadagi. Õnneks, õnneks on siin kellelgi see DVD-l ja sealt võtab Kanada Filmiinstituut ise ja tasuta (meil on eelarvega väga kitsas!) nende jaoks sobivale kassetile ümber.
Nagu sellest veel vähe oleks, võtsin käsile lao-arhiiviruumi korrastamise. Hull, mis hull! Võiks ju rahulikult olla, aga ei saa. Vaja teha kevadkraamimist ja hulk igasuguseid vanu ja mõttetuid infomaterjale ära visata.
*
Kodusel rindel on seis endine. Koduigatsus liigub järgemööda ühelt teisele. Mõned õhtud tagasi teatas Hendri, et kui nüüd Eestisse läheme, siis jäämegi sinna. Ma ei ole mammat nii kaua näinud :)
Aga selle vastu aitabki kraamimine. Kasvõi tööl, kuna kodus SIIN väga palju asju ei ole. Eestist antud juhul ei räägi :D

laupäev

Huhh! Valimised

Nii kiire, nii kiire on olnud. Eelmisel reedel jõudsid meieni valijakaardid ja nimekirjad, mis kõik pidi eilseks ära postitama. Tehtud!
Tegelikult küll suure töö ja vaevaga. Ka kodused õhtud olid sisustatud kogu pere lauamänguga "voldi-kleebi-valijakaarte", nö quality time, kogu pere laua ümber ühistegevuses. Eile püüdsin veel postimehe ka postkasti kõrvalt kinni. Ta oli just seda tänaval asuvat postkasti tühjendamas ja lunisin, et kas ma oma pambu võiksin ka sinna lisada. Kanadalasele omase lahkusega ta muidugi lubas. Minu kott oli suurem, kui tema oma :) viimased 300 ja natuke peale läksid eile posti.

***
Nüüd algas koolivaheaeg. Kohalikud vist rändasid kõik soojamaa poole. Me plaanisime siin ringi vaadata. Aga see polegi nii kerge, enamus lõbustusi kõik talveks suletud ja enne maikuud pole kuhugi eriti mõtet minna. Ottawas olevad loomaaiad on kõik stiilis - farmer-kasvatab-kitsi-ja-lambaid, neid saab siis vaatamas käia. Suvel ka patsutada. Vähemalt sai selgeks, et Toronto poole reisime suvel, siis seal mingi suur loomaaed ja mingi suur lõbustuspark. Siis teeb kohe pikema peatuse. Praeguseks ühtteist leidsin, aga ette kirjutama ei hakka, kuhu minna plaanime.

Tegime kontserti!

Just tegime - väikselt, aga uhkete tagajärgedega! Eriti, kui arvestada seda, et asi sai alguse lihtsast lausejupist septembri keskpaigus, et kuule, meil siin Torontos tulevad noored ooperilauljad esinema. Kas te Ottawas ei tahaks ka nendega midagi korraldada? Sellise pakkumisega ollakse ju alati nõus :)

Eks siis tuligi esmalt otsida ruum, mis polegi sellise lühikese aja jooksul nii lihtne. Aga näed lõpuks õnnestus täiesti kesklinnas leida vaba kirik (esimest korda korraldas saatkond selles kirikus kontserdi). Minusuguse töömesilase ülesandeks jäi (nagu alati) korraldada kutsed, tutvustused ja kavalehed. Lisaks väike kodumaine komm.

Üritus toimus First Baptist Churchis, mille saali akustikat muusikakriitikud alati kõrgelt on hinnanud. Seega oli juba see täistabamus. Kohal olnud kriitiku sõnul on ta selles kirikus kontsertidel käinud 20 aastat ja esimest korda kuulis ta seal nüüd klaverimängu. Pianist Tarmo Eespere sõnul oli muidugi seda riista klaveriks palju nimetada, pigem piaano. Aga lõpptulemus on ju suurepärane! Saal rahvast täis ja kõik rahul - nii esinejad kui külalised.

Selle-eest, et saal rahvast täis oli, tuleb aga kiidusõnad kolleeg Üllele öelda. Helistada kõik tähtsamad ja vähem-tähtsamad tuttavad läbi ja reklaamida, et meil on kontsert ja nad kohale meelitada, ei ole mitte lihtne. Seda enam, et tavaliselt viitsivad inimesed sellisele üritusele kohale minna, kui tasuta süüa ja juua saab. Meil ju midagi sellist ei olnud.
Kuna see oli minu esimene üritus siin mandril olles, siis on uhke tunne küll, kui rahvas on kohal ja tänulikud, et tulla on saanud või kutse on saadetu. Siin ju kõik väljendavad ülevoolavalt oma tänulikkust. Külma eestlasena võtab ikka aega, et sellega harjuda. Viisakusi tuleb iga teise sõna ette ja taha. Juba tuleb endalgi ;)

Esitati lugusid nii Eesti heliloojatelt kui aariaid ooperitest. Mõned olid mõnusalt tuttavad. Peale Mimi ja Rodolfo duetti ooperist Boheem tõusis saalis rahvas püsti ja aina aplodeeris. Oli tõesti vapustav.
Mul lihtsa inimesena tuli muidugi pisar silma lisaloo ajal, milleks oli Tõnis Mägi Looja, hoia Eestimaad... Ju see kõik kokku (kirik, mõnu õhkkond, koduigatsus, hea meel kordaläinud üritusest) mõjus sedasi, et pisarad voolasid ja voolasid.

Need uhked tagajärjed. See on see, et esmalt ilmus neljapäevases Ottawa Citizenis (pealinna suurim ajaleht) kultuurirubriigis üleskutse, milliseid kontserte külastada eeloleval nädalavahetusel ja meie oma oli seal sees. Ja kohal oli linna kuulsaim muusikakriitik Richard Todd, kelle arvustust võib lugeda siit. Südant rõõmustab ka see, et Eesti Päevaleht on sellest artiklist kokkuvõtte teinud, siin.

Sellised väiksed asjad, et nupuke siin lehes ja teine teises. See nagu annab jälle seda optimismi tööd jätkata ja mõelda, et ikka õige asja nimel tegutsed. Tööl on silmaga nähtav tulemus ja tagajärg. See on tore.

Kirik


Kriitik saabub


Vipid