Uputus

uhh, raske on see elu, kui pool oma maisest varast asub ühel pool maakera ja teine (peamiselt siiski vallasvara) on sinuga kaasas teisel pool. Kahtlemata on väärtuslikum (nii materiaalselt kui vaimselt) see, mis maha jäi. Ja nüüd peale suurt tormi ja tuisku hakkas kõik väga kiiresti sulama. Kuna meie kodutänavas mingit sellist sulavee kanalisatsiooni ei ole, siis loomulikult leiab vesi endale tee ja meite puhul leidis ta selle keldrisse. Jõgi pidavat ka üle kallaste olema.
Head majahaldjad andsid märku, et kingaga sisse ei saa. Ei taha üldse mõeldagi, mida me sinna keldrisse jätsime, kuna ei viitsinud kõike üles vedada. Või mis ei viitsinud, eks nad oleksid ka töödele ette jäänud ju! Suuremad asjad, mis vette jäid on nõudepesumasin, külmkapp, tööriistad. Ei teagi, kas neile peab nüüd hüvasti ütlema või siiski on midagi veel töökorras.
Igal juhul olid head haldjad ja hoidjad abivalmid ja sättisid keldrisse pumba ja vesi sai kõik välja pumbatud ja vähegi veel kõlbulikud asjad üles kuivama viidud. Raske on ikkagi, sest teadmatus vaevab ja tegelik pilt selgub alles suvel, kui oma silmaga asja üle saab vaadata.