Rattahooaeg alanud!

Eile purustati Ottawa kuumarekord - 27 kraadi! Oli lämmi ja tõeliselt suvine päev.

Avasin oma rattahooaja. G on ammu rattaga kooli sõitnud ja H kodu juures kihutanud. Mul veel ei olnud seda viitsimist olnud, sest olen sattunud mingisse haiguste lainesse. Ikka 3 päeva terve ja nädal aega haige. Nii ka nüüd, sest taastun järjekorsest köhast-nohust. Eilne päike aga tundus, et mõjus hästi :)

Veel tegin eile ühe meeldiva avastuse :) Mina, kes ma alati olen harjunud kõigega ise hakkama saama sain tunda, mis tähendab, kui majas on 3 meest ja 1 naine. H sättis veepudelid valmis ja G on juba päris mehe eest väljas - ma toon ise su ratta keldrist üles ja pumpan kummid täis. Kas pole tore? Kummidega läks küll nii, et pump oli katki ja siis sai abikaas oma abivalmidust näidata ja lähimasse bensujaama sõita, et seal pumbata.

Ratastega sõitma ta ei tulnud. Talle ülikuumad ilmad ei meeldi. Vaatamata erinevatele peakatetele, mida ta kuumaga kannab, on päikesepiste kerge tulema. Ju see kiilas pealagi meelitab eriti päikest ligi ;)

Päris pika reisi tegime jõeäärde ja seal väikese peatuse vaatamaks parte ja Kanada laglesid ja siis tagasi. Ühtekokku 17 km. H sõitis tublisti kaasa. Eriti tubli seetõttu, et tema rattal ei ole võimalik käike vahetada, et mäest üles kergem vändata oleks. Minna oli kerge - peamiselt laskumised, aga tagasi pidi aina väntama ja väntama.

Minusugusel pühapäevasõitjal on peale esimest sportlikku päeva sadul keha külge jäänud. Ei teagi, kas tuleks mugavam sadul muretseda või rohkem sõita.

Veel viimast võtmas

Ilmad siin veel nõnna soojad, et tuleb suvest võtta, mis võtta annab. Vähemalt praegu on küll selline 22-25 kraadi, mis Eestiga võrreldes ju lausa kuum suveilm on.
Kanadalased aga valmistuvad sügiseks - kauplused on täis sooje riideid ja hommikusel tasutajagatavas ajalehes kirjutatakse, kuidas peale Labour Day'd (septembri esimene esmaspäev siin, mujal vist 1. mail ja töörahva pühana kalendris kirjas) enam valget ei kanta ja linased riided tuleb sügavale kappi ära peita.
Kuna Ottawas on jõe ääres olevad rannad juba mõnda aega kolibakteri tõttu suletud, siis võtsime ette pikema matka Silver Lake'i (hõbe järv :)) äärde. Sõit kestis tiba üle tunni ja kohal me olimegi. Päevapilet maksis autole ja sees olevale rahvale 13 dollarit, mille eest sai ujuda ja piknikku pidada (omast kotist loomulikult). Lisaraha eest sai kanuud või kajakki laenutada, samuti kalastada.
Meie valikuks osutus kanuu. Hendri, kes alguses hästi tõre oli ja riidles, et miks me paadiga sõitma läheme, et see ju kõigub ja võib ümbergi minna, osutus lõpuks kõige suuremaks asjatajaks. Küll aitas kaldale tõmmata ja vette lükata ja ikka ühega sõitma ja teisega. Oleks ka üksi läinud, kui kuri ema oleks lubanud.

Kanadas on üldse palju järvi (üle 3 miljoni lausa, neist wiki andmetel Ontarios ligi veerand miljonit) ja vist iga järve juures on võimalik kämpida või telkida. Lisaks muidugi kala püüda. Meie varustatus seda veel kahjuks ei luba, pole telkigi.
Abikaas asus juba uurima, mida siin kalastamiseks vaja on - load jmt. Esialgu tundub, et kalastamine käib stiilis - püüa ja lase vabaks tagasi. Suured õpetused, kuidas püüda, milliseid õngi, ritvu, sööta jne kasutada, kuidas kala veest välja võtta, kui kiiresti pildid ära teha ja siis kohe ruttu kala vette tagasi. Õnged on meil küll Eestis, aga siin pole nad ka väga kallid. Peale selle on igasugu poode, kust neid vajadusel soetada saab. Poes nimega Canadian Tire müüakse kõike vajalikku kalastajatele, jahimeestele, autohulludele, matkajatele, koju-kööki-aeda, sportimiseks, mänguasju jne. On ka erilised jahipoed, kus alati sõbralikult tuttavat jahimeest meenutame stiilis, et oi, kuidas Jussile siin meeldiks.
Ise oleme seni vaatamisega piirdunud, ega selle ostmisega siis nüüd nii kiire ka ei ole. Samas on see matkapisik juba sees idutamas ja kaua sa ikka jaksad alati ööseks koju sõita, kes teab, millal see plõks käib ja telgi ja kanuu omale koju veame :)
Päästevestiga on ikka jube lahe ujuda

Igastahes kuniks ilma, seni üritame võimalikult palju väljas olla ja võtta sest suvest ja loodusest kõike, mis võimalik :) pikk-pikk talv varsti ees.

Ujumas

Mulle tundub, et august on Kanadas kõige kuumem kuu. Igal juhul on juba hommikuti ligi 30 kraadi sooja ja väga-väga lämmi.



Seetõttu võtsimegi eile õhtul peale asendusauto saamist ette retke randa. Oi, vesi oli mõnus, no nii soe ja rannas, kus käisime, Britannia Beach, oli suht normaalse suurusega ala ujumiseks eraldatud. Nautisime täiega. Ei tahtnud üldse veest välja tulla.

Rannas olid veel igasugused võimalused korvpalli mänguks ja pikniku pidamiseks, isegi grilli võimalused läheduses. Hästi mõnus.
Ranna kõrval on veel samanimeline park ja kunagine Britannia village (küla?), kus ka natuke tiirutasime, seal oli kõrvuti rikkurite villadega (kellel kohe juurdepääs jõele isiklike paadikaide näol jne) väga vanu ajaloolisi maju. Päris tore kant tundus olevat.

Ega Ottawas neid avalikke randu nii väga ei olegi, vast mingi 4-5, kuigi jõgi on suur ja lai. Lisaks on mõned järved Gatineau pargis, kus ka ujumas saab käia, aga tööinimesele on see suht võimatu, kuna sealsed rannad vaid kella 6ni lahti. Või vähemalt sedasi loen ma infolehelt välja.
Ottawa poolel on vetelpääste kohal kella 7ni õhtul ja tegelikult on rand rahvast täis hiljemgi.
Ainuke, mis kerge pettumuse valmistas oli see, et netilehel oli kirjas, et olemas on vahetuskabiinid. Ma kohe kujutasin endale ette neid Pirital või Pärnus või-kus-iganes nähtud 4-kandilisi vahetuskabiine. Seal aga selliseid ei olnud, vahetamiseks olid tualettruumid, mis oma puhtusega ei hiilanud.
Ja mai ole kibestunud :) Kuigi võib tunduda, et jube kriitiliselt hindan kõike. Tegelikult on ju kõik hästi :)

Ja pilt on tehtud mõned aastad tagasi Pärnus.