Asi sai alguse lätlaste iseseisvuspäeva vastuvõtust, siis kahe päeva pärast Euroopa Liidu filmifestivali avaõhtu. Sel korral juba 24, näidati Rootsi filmi - nad ju eesistujad. Hulgaliselt tähtsaid kõnesid, film ja söök-jook. Vahele tuli veel mahutada ühe kolleegi lahkumiseks valmistumine ja hüvastijätu õhtud, siis uue kolleegi saabumine ja igasugune paberimajandus, mis sellega kaasneb. Lisaks veel muud aastalõpuga kaasnevad inventuurid. Kuna meid on siin just umbes-täpselt 2 tükki, siis ongi kõik meie endi teha ja kellelegi midagi delegeerida ei ole. Kumbki loeb oma kodus riigivara üle, märgib, mis veel sobib, mis mitte, siis tuleb juba saatkonnas sama teha ja lõpuks kõigest aru anda peamajja. Ei kurda! Lihtsalt sel korral sada kiiret asja sattus ühele ajale, aga elus olen!
Üritustest järgnes meie oma film. Georgi näitasime, saal oli mõnusalt rahvast täis, pileteid müüdi üle 160, lisaks meie jagatud 20 ja mingist hetkest enam ei müüdud, aga aeg-ajalt tulid mõned vaatajad lisaks. Päris hea tulemus! Vaatajate muljed ja tagasiside oli positiivne. Loodetavasti läks sama edukalt ka Torontos ja Vancouveris.
Siis juba soomlaste iseseisvuspäeva vastuvõtt, kust ka ei saa puududa ja jube mõnus oli vahelduseks ikka soome keelt puhuda. Kartsin, et see juba päris ununeud, aga tuleb vajadusel tagasi küll. Seal tabas üllatav kohtumine Saksa saatkonna poliitikaosakonna juhatajaga (vot, kus on suured saatkonnad!), kes pool-eestlane. Me oleme küll väike rahvus, aga jagub ikka tõesti igale poole! Rääkis kenasti ema muljeid Viljandist, kus pere oli apteeki pidanud. Ta ise juba Saksas põgenikelaagris sündinud, palju eesti keelt ei mäleta, aga natuke ikka - supp on kuum! aitäh jumalale söögi eest! Kristlik kasvatus oli enne punast aega tugev, seda olen siin varemgi täheldanud.
Siis veel EL saatkondade jõulukontsert, aga sellest kirjutan eraldi. Lihtsalt see kirik on võrratu! Ja mul oli sel korral fotokas kaasas.
Mingil hetkel lubasin veel Eesti seltsi jõuluvana kingikoti täitmisega tegeleda ja nüüd peakski hakkama mööda poode kolistama ja vaikselt nänni varuma. Seda peab veel koduste väikeste eest varjatult tegema, muidu lendab kogu idüll vastu taevast.
Jõuluvana-rollist abikaasa keeldus, arvates, et Hendri tunneb kohe ära. Seega ongi varsti jõulupidu tulemas ja natuke peaks ka kottu jõulumeeleolu looma. Kõrvitsad seisavad senini kapil ja keegi pole viitsinud neid sisse teha.
Loodetavasti on peale jõulu rahulikum aeg ees ootamas.
2 kommentaari:
Jõudud ja rahulikku aastalõppu!
Just vaatan vusserist soomlaste iseseisvuspäeva vastuvõttu presidendi linnasta. soome keelt saab ka ikka vahel harjutada muumimamma ja see pikk mees käivad päris tihti üle lahe. H
Postita kommentaar