Kodus tähendab jõuluootus minu jaks aga küünla-aega. Ikka mitmeid ja mitmeid peab põletama ja teiste koduste meelehärmiks ka suitsutan viirukiga. Igati tähelepanelik Hendri jookseb alati uurima, kas midagi põleb kuskil. Aga kuidagi rahulikuks teeb see küünlatuli ja pool hämaras on niisama mõnus mõtiskella.
Nüüd ei teagi, kas küünaldest või millest, aga eile õhtul, kui läksin vaatama, kas poisid magavad oli Hendril juba suss aknal. Kuna ühtki kommi, millest lapsed midagi ei teaks käepärast ei olnud, siis meisterdasin ruttu ühe kaardi. Ikka rõhutades neid tähtsaid asju - ole tubli poiss, õpi ja korista oma tuba (seal ei ole kohta, kuhu korralikult astuda saaks!), et küll siis tulevad ka kommid :)
Hommikul jooksis ta kohe kaarti näitama. Lugesime koos läbi ja siis jäi ta mõttessse. Natukese aja pärast kommenteeris: Ma tean, millal päkapikud tulevad! Siis kui lumi on maas!
Eks nüüd ootamegi lume :) Eelmisel aastal tuli esimene korralikult paks lumi juba 17. oktoobril, sulas küll mõne aja pärast ära, aga oli olemas. Nüüd oli vaid novembri alguses korra üks lörtsisem päev, mis hetkeks maa valgeks tegi. Ei midagi enamat. Kohati on lausa 10-kraadised ilmad.
Aga siin on üks pilt kommertsjõuluvana "kindlusest". Sellele suurele toolile istub jõulutaat ja lastel on võimalik (peale järjekorras seismist) tema põlvele saada ja salasoov kõrva sosistada või mälestuseks foto teha.
Jah, kvaliteet paraku piiratud telefoni võimalustega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar