Vaheaja tegemistest

Üldiselt on need tegemised jäänud küllaltki minimaalseks. Kuna vahelduva eduga põeme ja nakatame siin üksteist. Viimane olen mina, ju teisi ravides ja poputades pean ikka ise ka sama asja läbi põdema, et täismäng oleks ja täielik ettekujutus teiste hädadest.

Aga esmalt käisime Ontario hokiliiga hooaja viimast mängu vaatamas. Ottawa 67's vs Kingston Frontenacs. Kuna see kohtumine oli ühtlasi viimaseks mänguks Ottawa tiimi treenerile Brian Kilrea'le, siis toimus enne kohtumist pidulik tseremoonia, millega ta kenasti pensionile saadeti. Päris vahva oli, esmalt kogu tiimi ajalugu, siis treeneri aeg, ta on olnud üle 30 aasta seotud Ottawa 67-ga. Vahele videolõigud, mis nii Kilreal kui osal publikul pisarad välja meelitas jne. Väga südamlikuks oli tehtud kogu üritus. Siis läks mäng lahti ja nagu ikka vastaste meeskonda ei tutvustatud. Kohe ekstra kontrollisin, et ehk eelmisel korral magasin maha, kuna selline asi tundub kummaline. Aga ei. Ekraanidelt näidati ainult Ottawa esimest jääle minevat koosseisu, ju siis sedasi ongi siin kombeks. Viimane mäng treenerile oli edukas, Ottawa võitis 5:3. Rahvas juubeldas.

Veel käisime vahvas kohas nimega Omega park. Üks tore park suhteliselt Ottawa lähedal ja pealegi avatud aastaringselt. Pargis on igasugused metsloomad - põdrad, hirved, kitsed, metssead, pühvlid, hundid, koiotid, karud, naaritsad (sic!). Park läbitakse autoga, on mõned kohad, kus võib ka autost väljuda. Loomi võib sööta, selleks müüakse kohe alguses kaupluses porgandeid.
Kohe loomade alale sisenedes võtavad külastajaid vastu eriti julged ja nahhaalsed põdrad. Nii kui auto akna avad on kohe suured põdrad päid pidi autos ja kui oma porgandeid valvata ei oska, siis oled neist kohe ka ilma. Meiega just nii juhtuski. Eriti ülbe oli üks kõige suurem põder, nügis aga jalaga kõik teised eemale ja ise muudkui matsutas. Sedasi me olimegi kohe oma porgandikotist lagedad ja kaugemal olijaile ei jagunud midagi.
Teine kord oleme targemad. Ühed, kes meie ees sõitsid nemad ütlesid, et alati lõiguvad enne porgandid tükkideks, siis jagub kõigile. Neil "vedas" ka tohutult, nimelt üks uhkete sarvedega kaljukits arvas, et võiks proovida, kuidas autol ronimine on. Hüppas aga kapotile ja kablutas üle auto :) päris head mõlgid olid järel :)
Loomad on inimeste ja autodega väga harjunud, metssead ja tähnilised hirved või kitsed tulevad igati julgelt ja pistavad oma pea autosse, lasevad end patsutada jne selle kõige peale nad ei jooksegi pakku. Kiskjad olid siiski tarade taga ja need sedasi vabalt ei liikunud. Ega ei oleks tahtnud ka karuga rinda pista või talle porgandit pakkuda, kuigi eemalt on nii pehme :)

Klõpsisime suurel hulgal ka pilte, aga kuna tegin läpakale puhtavuugi, siis nüüd võtab see programmide taastamine aega. Ühe kaupa ma jälle ei viitsi neid netti üles laadida. Ma tean küll, et te nõudsite juba pilte, aga peab veel kannatama. Siiski luban, et varsti-varsti saab need üles. Ehk katkeb mu oma kannatus ja tõmban need suurde arvutisse, kui vähegi viitsin voodist end välja ajada.
Aga sedapsi siis lood. Homsest algab jälle koolinädal. Täna vaja veel üle vaadata, et kõik õpitud saab, sest Hendril ju palju puudutud ja mitmeid lehti vaja homseks ära täita. Mul vaja jälle tööle minna, loodan, et homme pea ei lõhu sedasi otsas. Mingi eriline lõualuu-kõrva-peavalu viirus koos kaasnevate nohu ja köhaga.