Jippikajee! Ma oskan rattaga sõita!

Sellist hüüatust võis kuulda täna, kui Hendri õppis iseseisvalt jalgrattaga sõitma! Jube uhke oli olla, nii Hendril kui suurel vennal, kes kaasa jooksis kuni tasakaal ja kindlus oli piisav, et üksi edasi vändata.

Päevakajalised pildid ka. Esimesel õpilane, teisel õpetaja trikke tegemas.





Eelmisel kevadel võtsime ju abirattad küljest ära, aga kuna ratas oli kogu aeg kuskil kolimises (konteineris või muidu sõidus), siis ei olnduki aega, et sõitu õppida. Täna võtsime esimest korda rattad välja ja voilá! Saigi hakkama! Meil ka hea meel, nüüd saab jälle ühiselt sõitma hakata.

Muidu oli täna selline kodune päev. Abikaasa väheke tõbine (no ei ole meie pere veel terveks saanud ja oli oodata ka gaasifirma esindajat küttesüsteemile iga-aastast kontrolli tegema. Selleks oli lausa poole päevane aeg neil küsitud. Seega veetsimegi ühe suvise päeva kodus. Just suvise, väljas oli +13 ja päike paistis ja ülimõnus oli olla.
Sellised kodused päevad on vahel kohe mõnusad. Isegi minusugune laisk ja lohe, viitsib siis näiteks kooki küpsetada (kompotivirsikutega)



või näputööd teha - heegeldan siin väikest viisi, õigemini tuletan meelde, kuidas see käis. Õudsalt tahaks õmmelda midagi, aga ma ju ei taibanud oma masinat kaasa võtta ja nii otsingi muud meelelahutust.