Eile purustati Ottawa kuumarekord - 27 kraadi! Oli lämmi ja tõeliselt suvine päev.
Avasin oma rattahooaja. G on ammu rattaga kooli sõitnud ja H kodu juures kihutanud. Mul veel ei olnud seda viitsimist olnud, sest olen sattunud mingisse haiguste lainesse. Ikka 3 päeva terve ja nädal aega haige. Nii ka nüüd, sest taastun järjekorsest köhast-nohust. Eilne päike aga tundus, et mõjus hästi :)
Veel tegin eile ühe meeldiva avastuse :) Mina, kes ma alati olen harjunud kõigega ise hakkama saama sain tunda, mis tähendab, kui majas on 3 meest ja 1 naine. H sättis veepudelid valmis ja G on juba päris mehe eest väljas - ma toon ise su ratta keldrist üles ja pumpan kummid täis. Kas pole tore? Kummidega läks küll nii, et pump oli katki ja siis sai abikaas oma abivalmidust näidata ja lähimasse bensujaama sõita, et seal pumbata.
Ratastega sõitma ta ei tulnud. Talle ülikuumad ilmad ei meeldi. Vaatamata erinevatele peakatetele, mida ta kuumaga kannab, on päikesepiste kerge tulema. Ju see kiilas pealagi meelitab eriti päikest ligi ;)
Päris pika reisi tegime jõeäärde ja seal väikese peatuse vaatamaks parte ja Kanada laglesid ja siis tagasi. Ühtekokku 17 km. H sõitis tublisti kaasa. Eriti tubli seetõttu, et tema rattal ei ole võimalik käike vahetada, et mäest üles kergem vändata oleks. Minna oli kerge - peamiselt laskumised, aga tagasi pidi aina väntama ja väntama.
Minusugusel pühapäevasõitjal on peale esimest sportlikku päeva sadul keha külge jäänud. Ei teagi, kas tuleks mugavam sadul muretseda või rohkem sõita.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar