Nii vaikseks kõik on jäänud, su ümber ja su sees...
Täpselt nii siin lehel ongi olnud. Ei teagi, kas on see mõttelaiskus või füüsiline laiskus, aga ei ole suutnud ühtki rida kirja panna. Vaid pisteliselt mõned üksikud hüpped siia-sinna. Ju siis hing veel nii täis (siis headust!) neid kohtumisi ja toredaid inimesi, et ei olegi tundnud vajadust kirjutada, sest sai ju kõigiga kokku ja silmast silma räägitud...
Tegelikult olen mõelnud ikka suvest ja Eestist kirjutada, kasvõi enda jaoks. Hea pärast meenutada, mis tehtud ja mis teoksil. Luban siis, et vaikselt hakkab siia tulema neid meenutusi suvve, kui mitte varem, siis ehk külma talve ajal :) Hahaa! Kas pole hea põhjendus, et mitte kohe teha, vaid lükata see kuhugi kaugele-kaugele tulevikku ja lõpuks unustada sootuks? Eks me näe, kui sõnapidaja "mees" ma olen.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar