Esimene tagasivaade suvve ehk lendame Eestisse

Nüüd, kus juba vahelduva eduga on nädal aega vihma sadanud ja kraadid 40lt kolinaga kukkunud 17ni, ongi paras aeg suve meenutada.

Puhkus algas äralennuga Kanadast. Kõik sujus suht viperusteta, 2 vahemaandumist - nagu ikka, sest nii Tallinn kui Ottawa on lennunduse kohapealt suht mõttetud kohad. Õnneks olid vahepeatused lühikesed, Frankfurdis 2 tundi ja Helsingis alla tunni. Väljumine Frankfurdist hilines, kuna lend oli ülebukitud (mingi värdsõna!, aga mis võiks olla overbooked eesti keeles? ülebroneeritud- ülemüüdud?), siis otsiti vabatahtlikke, kes maha sooviksid jääda. Meil seda soovi ei olnud. Ei teagi, kas ikka suruti kõik peale või leidus vabatahtlikke, aga mingi hetke me õhku tõusime. Olin juba natuke närvis küll, sest iga minut hilisemat väljalendu tähendas ju potentsiaalset võimalust viimase otsa lennust maha jääda... õnneks jõudsime enam-vähem õigel ajal Helsingisse. Väike jooks (mis üldse ei ole halb peale üle kümnetunnist istumist!) ja jõudsime oma väikese lennuki peale. Helsingist Tallinnasse on nimelt suht tilluke teine :) aga vahemaa on niivõrd lühike, et õige varsti peale õhku tõusmist paistab tuttav siluett ja valmistutakse maandumiseks.
Asjad muidgi sellise kiirusega järele ei jõudnud, neid pidi veel natuke ootama. Loomulikult oli siis tollil hea neid inimesteta kohvreid lähemalt uurida ja järele minnes palutigi lahti teha ja uudishimutseti, et mida me seal tassime ja miks me Kanadas oleme ja mida nüüd Eestis teeme. Nojah. Ei midagi erilist, näitasin ette, mis need kahtlased teravad asjad on (pliiatsid ja puuriotsad), andsin allkirja ja võisime minna.
Nüüd näide sellest, kuidas inimene harjub kõigega. Kui Kanadasse tulles oli jube veider, et suvel juba enne kella 9 on kott pime, siis nüüd esimesed ööd Eestis ootasime, millal pimedaks läheb, et saaks magama jääda. Nagu arvata võite, hakkas õige varsti peale kella 3 hommikul juba hämarast valgeks tagasi minema! Peale paari ööd saime valges magada küll.


Lähemalt katsun edaspidi peatuda kultuurisündmustel, mida sai näpuotsaga katsutud. Ehitusteemadel, sest et olgem ausad pool puhkust möödus K-Rautakeskos! Marsruut oli enam-vähem selline: Tallinn-K-Rautakesko-Võsu-Saku-K-Rautakesko-Kiisa-Tallinn-K-RAutakesko-Saku-Vääna-Pärnu-Riisipere-K-Rautakesko-Tallinn-K-Rautakesko-Saku-Kivi-ja Vana-Vigala-K-Rautakesko jne. Poistele mahtus veel sinna vahele suts Iisakkusse, Ida-Virru.
Et siis tihe kava, aga nägi ja jõudis ka palju.


**
Pildid Ottawa lennujaama kohvikust