Kottu!

Nagu mainisin oli vahepeal kodumaale asja. Kahjuks mitte kauaks, vaid suts pulma ja tagasi. Aga isegi sellisest väikesest visiidist oli kasu, et natukenegi patareisid laadida - näha sõpru ja tuttavaid, toetada Eesti majandust. Suutsin järjekordselt nii rõiva- kui raamatupoodidesse suurema hulga seda va krabisevat maha jätta. No siit lihtsalt ei ole leidnud sobivaid tööriideid või kui, siis on nii kallid, et ei raatsi anda 100-200 dollarit püksipaari eest. Ma tean küll, et minu ostuotsuseid mõjutab mu rätsepa-amet ja ma ei ole endiselt üle saanud õmbluste kontrollimisest ja riide kortsutamisest ja venitamisest ja muude imetrikkide tegemisest.

Raamatuid ostsin. Peamiselt laste omi, aga oligi vaja õhtujuttudeks uusi. Eks hiljem annan teada, mida Hendri neist arvas.
Güntherile tõin Eesti ajaloo õpiku. Sellele tahaks ka ise pilku peale heita. Lisaks muidugi uuemad Eesti filmid jne. Märkamatult jääb suur varandus poodi maha.

Ja siis muidugi pulmad ise. Väga ilusad ja südamlikud. Uhh! Hea on olla, kui su väga lähedane sõber leiab peale elu keerdkäike lõpuks oma õnne. Palju õnne teile veel kord!

Lendudest ka.
Lendasin muideks esimest korda talvel ja põnev oli vaadata, kuidas jäätumisvastast tõrjet lennukile tehakse. Esmalt lasti, st teatud robot-masin lasi, kogu lennuki mingi roosaka möginaga üle, seejärel rohelisega ja sellise rohelise "konnana" õhku tõusimegi. Üle ookeani lennuks oli sel korral kohe suur 4-mootoriga lennuk. Super! Abikaas mul kadetses, sest Ottawasse käivad ju ainult 2-mootoriga, mina aga lendasin Torontost ja suure lennukiga. Ühtlasi kiidan firmat - Lufthansa. Väga hea teenindus ja lennuki söökide kohta ka super head söögid. Lisaks igasugused joogid tasuta, ka enne uinumist antav brändi või kooreliköör. Seda räägin teistele, sest ma ise pole suur sõber. Ainuüksi võimaluse pakkuminegi hea, vastukaaluks SASile, kus tuleb ka võileib endal osta. Olen vist juba varem kirjutanud, et üle ookeani lendudel on kõigil eesoleva istme peatoe sees oma ekraan, kust saab vaadata filme või raadiot kuulata või lennutrajektoori jälgida. Isegi mingid mängud on olemas. Vähemalt ei hakka igav, sest minul kipub uni alati tulema siis, kui mingit sööki või jooki pakutakse ja sedasi ongi peaaegu magamata.
Seda raskem on kuskil näiteks Saksamaal 6 tundi passida ja unega võidelda. Selle vastu muidugi aitab igasugune turvakontroll. Pidin vist 3 korda saapaid jalast ja mantlit seljast võtma ja seda isegi siis kui tegelikult liigud ühest lennujaama terminalist teise, territooriumilt lahkumata. Ikka siin puista oma kott laiali ja mõne meetri pärast järgmises. Kõik "tänu" mingitele alukapõletajatele!