Hilisõhtune jalutuskäik

"Vanurid", nagu me end eile hellitlevalt kutsusime, otsustasid õhtusel rahuhetkel, mil lapsed päevaväsimusest puhkavad ja vanematel vaba voli endaga tegeleda, õue jalutama minna. Ilm oli selleks suurepärane - vaikne, mõõdukalt jahe ja lumine. Mõnus oli jalutada läbi uinunud linna, kus vaid mõned üksikud hilised toimetajad liikusid - kes lükkas lund, kes koristas garaazhi. Kõik toimus siiski vaikselt ja rahulikult. Ei tea, kas see ongi nüüd see jõulutunne...

Kuna viimasel ajal eriti fotokavabalt välja ei saa, siis jäid ka mõned jõuluehtes öised majad silme ette.