Laste mõtteid

Mõned nädalavahetuse mõtted ja teod.
Hendri näeb mind pannkoogitainast segamas, astub ligi ja ütleb: "Ma tahan ka sind aidata. Muidu sa teed kõik asjad ise ja siis sa väsid ära. Las ma segan."
No mida saab sellise asja vastu olla, loomulikult andsin kulbi poisile ja las teeb.
Kanada tänupühal, mida me ei tähista suure kalkuni söömisega, vaid võtsime lihtsalt vaba päevana. Saades teada, et täna ongi thanksgiving, siis ütles, aga nüüd peab tegema thanksgivingu-kalli.
Ei tea, kust talle selline mõte tuli, sest uurisin, mis ma uurisin, aga koolis ei ole sellest räägitud. Ju lihtsalt järjekordne näide või tõestus, kui hell ja hoolitsev võib üks poisslaps olla. Loodetavasti ei kao see äärmiselt tore omadus tulevikus kuhugi pubekaprobleemide vahele ära ja ta jätkab ikka samas vaimus.

Günther, kes meiega Gatineau'sse kaasa ei tulnud, üllatas kõiki õhtusöögiga, mis kenasti lauale serveeritud ja sööjaid ootas. Seda kõike vaatamata oma vigastustele. Nimelt kukkus ta eelmisel nädalal mitu korda ja hetkel murrab pead elu ebaõigluse üle.
Esiteks koolis. No põlv on päris korralikult katki, rääkimata pükstest, mis ka õhtul. Oleks te näinud, missugune side koolis peale pandi - ikka mehiselt, ei mingit koonerdamist! Nagu sellest veel vähe. Läks ühel õhtul dushi alla ja äkki kuuleme, et mingi mats käis üleval. Vähe aja pärast saime põhjuse teada - kukkus kraani otsa. Tulemus - teine põlv katki. See kraani otsa kukkumine oli veel ahelreaktsioon, põrkus edasi ja mõlemad küünarnukid verised. Nüüd ongi nagu invaliid jalad ja käed puru. Siis on selline enesehaletsuse hetk, et miks minuga kõike juhtub. Tegelikult olid tal suured plaanid hakata jalgrattaga rambil käima ja sestap see pettumus nii suur ongi. Viskab nalja, et jõuluks palub jõuluvanalt põlve- ja küünarnuki kaitsmeid :)

Vannid muide on siis ekstra-libedad. Iga kord peab vaatama, et ei kukuks. Kuskilt pole kinni ka hoida. Ei tea, kas peaks korteri omanikuga rääkima ja laskma mingid käepidemed seinale paigutada... Kunagi ostsin isegi mingi vannimati, mille saab vanni põhja panna, aga see pole ka parem. Süsteem on selline, et iminappadega peaks see kinnituma põhja külge, aga nii kui liigutad, liiguvad iminapad põhja mööda edasi ja sedasi võib veelgi järsem kukkumine olla. No põhi on ikka nii libe, et kui dushi all liikumatult seisad, siis jalad libisevad põhja mööda edasi. Hea on, et rohkem midagi pole juhtunud.