Kirjeldus hommikustest üleelamistest, mis näitavad, kui sõltuvad ollakse tänapäeval elektrist ja kui saamatud ilma selleta :)
Keset hommikukohvi plaks ja elekter lännu! Kerge paanika tabas, et tahaks oma tilkuvaid juukseid kuidagi kuivatada, sest märja peaga õue ei kipu, kui kraad näitab -3. Müts pähe? No ei ole sellist mütsi, oma viga muidugi.
Abikaasa näitab küll üles dzentelmenlikkust ja lubab autoga viia.
Aga ups! Auto on garaazhis ja selle uks töötab millega? Eks ikka elektrimootoriga. Teise ukse oleme oma rumalusest blokeerinud igasuguste kolimiskastidega, arvates, et head asjad, mida teinegi kord kasutada annab. Ometi oleks teiselt poolt sisse minnes võimalik nöörist uks üles tõmmata, aga nüüd ei saa.
Et helistaks ja uuriks, miks elekter ära, kaua taastamine aega võtab jne. Paberkatalooge ei ole ja internetti numbreid otsima ei pääse, sest va modem ilma vooluta ei funka... Telefoni vastavaid numbreid salvestanud ei ole, nende järele pole ju vajadust olnud.
Nojahh. Üritame miskit nuputada. Äkki läheb tuli põlema ja paanikamoment saab läbi.
Kergendusohe ja kiiruga sebima, et õigel ajal bussile jõuda.
Siuke asi viib paratamatult mõtted selle, et mis saab, kui peaks toimuma pikem katkestus. Talvel läheb tuba külmaks, sest gaasiahi, mis meid kütab töötab ju elektriga. Vesi vast ikka tuleb kraanist edasi, see peaks mingi teise süsteemiga olema. Kui on. Toit läheb külmkapis halvaks. Küpsetada midagi ei saa. Päris karm lugu, kui pikemalt peaks selline asi olema. Peaks juba varakult mingeid alternatiive välja mõtlema.
Näiteks matkapliit rõdule, millega vajadusel süüa saaks küpsetada ja mille ääres käsi soojendada?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar