Kohting õpetajatega

Uue aasta alguses tehakse ka lapsevanematele selgeks, kes on nende laste õpetajad ja mida lastelt ja vanematelt oodatakse. Selleks korraldatakse igasuguseid vahvaid üritusi, nt Hendri koolis oli sügis-barbeque, kus esmalt oli õues grill: hamburgerid ja hot-dogid jm koolile raha koguvad nännid ja hiljem klassis kohtumine õpetajaga.
Hästi vahvalt moodustus seal saba õpetajaga kohtumiseks, kuigi enne üritust teavitati infolehtedes, et kool on alles alanud ja seetõttu ei saa õpetaja individuaalset tagasiside lapse kohta anda, oli siiski tore kohtuda ja esmaseid muljeid kuulata. Hendril on praegu kolm õpetajat - klassijuhataja, kes annab kõiki tunde peale prantsuse keele, lisaks pr. keele õpetaja ja inglise keele abiõpetaja.
Sel korral oli mul ka fotokas kaasas ja sain teha pilte sest ilma seinteta koolist! Muideks kool sai just auhinnatud, kui üks kahekümnest parimast Kanada koolist.
See rohelise pannooga pilt on raamatukogu, mis on kooli südameks. Ühel pildil istub Hendri enda pingis oma klassi "ringis". Kolmandal pildil on siis kenasti näha, et klassi ruume eraldavad vaid tugipostid ja mõned tahvlid, mis täidavad seina ülesannet. Ja sellises avatud ruumis õpivad kõik koos! Iga klass omas ringis ja kõik klasside ringid on ringis ümber raamatukogu. Mind kohe väga huvitav, kui vaikne seal on tundide ajal, kas tõesti keegi ei sega teisi ja sellega oleks ju kõigi klasside töö häiritud... seni ei ole ühestki tunnist osa saanud võtta, see on siiski võimalik, aga enne tuleb ilusti kokku leppida, aga töötava inimesena suht keeruline seda sobivat aega leida.

Sarnane üritus toimus ka Güntheri koolis. Seal oli asi korraldatud sedasi, et esmalt oli koolitutvustus ja siis kill-kõll helises kell ja lapsevanemad pidid nagu lapsed jooksma vastavalt oma lapse tunniplaanile ühest tunnist teise. Esmalt siis oma klassijuhataja tund, kes ka inglise keelt annab. 10 minutit kiire tutvustus ja kill-kõll jooksuga järgmist klassi otsima. Nagu varem mainisin, siis praegu neli ainet, kelle ruumid kõik läbi jooksime. Lisaks veel kevadsemestril algavad tunnid. Kõik õpetajad rääkisid, mida lastelt ja vanematelt oodatakse (toetust ikka laste õppimisele ja huvi tundmist!), millest moodustub hinne, lisaks vajalik inf, kuidas õpetajaga ühendust saab (mõned tahavad ainult e-mailiga suhtlemist ja mõned ei julge e-maile avada, sest äkitse tuleb viirus koolivõrku, sestap eelistavad telefoni ja voicemaile) ja loomulikult wikipage. Igal õpetajal on oma wikipage, see peaks ehk olema midagi e-kooli sarnast, aga hindeid sinna ei panda, sest juurdepääs on ju kõigile üks, st lapsevanemad ei logi ID-kaardiga sisse. Wikisse panevad õpetajad üles kodused ülesanded, tunnis käsitletud teemad, kontrolltööde ajad jmt. Igati vajalik nii lapsele (kui puudub ja ei tea, mida teha jäi) kui ka vanemale, et kontrollida, kas kõik on ikka õpitud ;)
Siinne gümnaasiumi korraldus meenutab päris palju minu kogemusi ülikoolis - ise teed ja vastutad oma tegude ja õppimise eest. Lapsi võetakse juba täiskasvanutena. Eks see vist meeldibki.
Nii mõnigi õpetaja rääkis väga põnevalt ja mul hakkas see õppimise pisik jälle kasvama... Praegustest lemmikõpetajatest oli ka aru saada, miks just nemad lemmikud on (et siis 4st 3 on toredad!). Õnneks on ka kevadel mõned normaalsed õpetajad ees ootamas, kuigi prantsuse keele õps tundus minu jaoks selline kõhedust tekitav. Igaks juhuks Güntherile veel ei maininud :)
Nii ta läheb, oktoobri alguses saadetakse juba mingid murekirjad koju (letters of concern), nende eesmärk on teavitada, kui lapse edasijõudmises on probleeme, siis jõuab oktoobri keskel toimuval õpetaja-lapsevanem intervjuul (arenguvestlusel) neid lahata ja enne hinnetelehti (novembri alguses) veel midagigi parandada.