Eelmisel nädalavahetusel võtsime poistega ette tiba pikema jalgrattamatka, et otsida märke kevadest - mis looduses toimub, mis õitseb jne. Tulemused juuresolevatel piltidel.
Esimesed kevadlilled meenutavad Eesti ülaseid ja kuldtähti, kuigi siin on nad suuremad ja tugevamad. Võililled ja paiselehed on siin ka olemas, aga iga õie jaoks ei viitsinud ratta sadulast maha ronida.
Esimesel pildil on mingi vahva põõsas-puu, kõik punaseid pungi täis, aga minu bioloogilised teadmised ei ole piisavad, et talle mingit nime anda.
Retk oli edukas, nimelt avastasin tee, midamööda saab järgmise bussijuhtide streigi ajal kesklinna jalgrattaga põrutada. Inimene õpib kogu elu!
Ilm oli ka väga soe ja lausa kutsus sõitma, aga kuna Hendrile oli see esimene pikem reis, siis ei julgenud eriti kaugele minna, sest ei teadnud palju tal jaksu on tagasi sõitmiseks. Kokku tuli siiski oma 10 km.
Koju jõudsime kenasti, vahetult enne suurt tormi. Torm oli vägev - tuul puhus, vihm sadas ja elektrit kord oli ja siis jälle mitte.
2 kommentaari:
Meie omakorda siin teisel pool maakera käisime jälle sügisemärke jahtimas:)
Kuule, loodetavasti pole siis järgmise streigi ajal -20 kraadi külma, kui rattaga tööle peab kihutama:) Aga soomes ju sõidetakse säänsegi külmaga:)
Ma veel täpsustan üle, kui vanad su lapsed on?
see ilm on ikka imeline - kellel suvi, kellel talv :)
aga see rattaga tööle... täna hommikul tuli jälle selline ketserlik mõte, et ehk võiks... aga siin ei pole sellist luksust, mida sa ehk Helsingist mäletad. Pesemise võimalus puudub täielikult, ka tualettruumid on ühiskasutatavad, et ei saaks ka seal hommikul peale sõitu end värskendada, kuna on oht, et mõni perekeskuse patsient hüppab sisse.
Poisid on 6 ja 14.
Postita kommentaar