Mõned viimased päevad olen täielikult kohalike nägu ja tegu olnud. Kanadalased on väga aktiivsed bussisõidu ajal raamatuid lugema. Ja mina ka! Mulle ei ole kunagi varem meeldinud bussisõidu ajal lugeda, aga ju see siis on ikkagi nii nakkav, et nüüd seda teen. Täielik massi sulandumine, pleieri klapid peas ja raamat ees - ei näe ega kuule midagi, mis kõrval toimub.
Tegelikult sattus juhuslikult pihku Güntheri kooli raamat, kui ta kurtis, et ei leia ühele küsimusele vastust. Taustaks nii palju, et koolis antakse alati raamatuga ka ports küsimusi, millele tuleb vastata. Sama mäletan tegelikult ka Saku kooli algklassidest (meil ju juba mitme riigi kogemusi :)). Tavaliselt nad loevad koolis tunni ajal, nt iga inka tunni viimased 15-20 minutit on raamatu lugemine. Seekord jäi koduseks ülesandeks lugeda ja küsimustele vastata. Haarasin Güntherilt raamatu käest, et aidata vastust leida ja selle juures avastasin, et ma võiks ju ka selle läbi lugeda - arendab keeleoskust ja samas saan ka ülevaate sellest, mida lastele kohustuslikult lugeda antakse.
Raamat kannab pealkirja "Outsiders", autoriks on S. E. Hinton, kes oli kirjutamise ajal kõigest 15-aastane, raamat avaldati esmakordselt 1967.a. kui autor oli 16. On osutunud ülimenukaks noorteromaaniks, millest on isegi film vändatud 1983.a.
Raamatus on juttu sõprusest, rivaalitsevatest gängidest (rikkad Socs vs vaesed Greasers), kaklused, tapmine, sõbra kaotus, kangelasteod - kõik läbi 14-aastaseks saanud peategelase silme läbi. Peategelase Ponyboy arvates on olemas kahte tüüpi inimesi - Socsid, kellel palju raha ja seetõttu saavad end peaaegu igast olukorrast välja osta. Teised on vaesed Greaserid, kes peavad alati oma seljatagust valvama. Ponyboy on muidugi uhke oma staatuse üle, kuni ühe kakluse käigus tema sõber tapab ühe socsidest, mis pöörab kogu tema maailma pahupidi ja õpetab teda mõtlema, et valu on valus igal pool - nii greaseritel kui socsidel.
Väike katkend ka huviäratamiseks.
They walked out slowly, silently, smiling."Need a haircut, greaser?" The medium-sized blond pulled a knife out of his back pocket and flipped the blade open.I finally thought of something to say. "No." I was backing up, away from that knife. Of course I backed right into one of them. They had me down in a second. I fought to get loose, and almost did for a second; then they tightened up on me and slugged me a couple of times. So I lay still, swearing at them between gasps. A blade was held against my throat."How'd you like that haircut to begin just below the chin?"
Esmalt tundus tiba jõhker, et mida küll lastele lugeda antakse, aga mida rohkem lugesin, seda enam ta mind endasse haaras. Ehk ongi see, et noore inimese poolt ja nooruslikult kirjutatud, tegelikult suht ajatu romaan, kuna on senini pop. Paneb mõtlema sõpruse tähtsuse ja ka peresuhete üle. Miks keegi (nt vanem või vanem vend) käitub just nii nagu ta mingi hetk käitub. Kindlasti täiskasvanuna saan sellest hoopis teisiti aru, kui Günther praegu oma elukogemuse ja teadmiste juures :) kes peab igat küsimust mõttetuks tema asjades surkimiseks.
Otsisin, kas seda ka eestikeelsena on ilmunud, aga ei leidnud. Rahva Raamatu veebi kaudu on küll mingi aeg olnud võimalik inglisekeelset osta, aga eestikeelse kohta ei miskit.
P.S. Ka väikesed loevad. Hendriga loeme igal õhtul tema phonics book'e (2 raamatut õhtuks) ja raamatukogust laenutatut kassidest, ussidest, haidest jne.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar