Osutus hästi vahvaks paigaks, mida teistelegi soovitaks. Perepilet maksis 38 raha. Selle eest sai nii mõndagi. Tegemist, siis küllaltki väikese loomaaiaga, mis ühte majja ära mahub. Nagu nimigi ütleb on tegemist roomajate loomaaiaga, kuigi oli ka üks rääkiv (!) papagoi ja maailma väiksemad ahvid.
Eriti tore on see, et tegemist on nö interaktiivse loomaaiaga. Iga 15 minuti tagant (sõltuvalt muidugi külastajate arvust) toimub mingi esitlus. Meie loomaaeda sattudes algas kohe käegakatsumise esitlus. Esmalt näidati kilpkonnasid, neid sai silitada ja nende kohta räägiti palju põnevat. Siis küsiti, keda järgmiseks soovitakse näha - cute or scary (armas või hirmus). Tuli armas - sabata sisalik. Tegemist oli liigiga, kellele saba tagasi ei kasva. Oligi selline väike armas loomake. Järgmiseks tuli scary, kelleks osutus suur tarantel.
Hea oli just see, et lisaks sellele, et saad ise ennast proovile panna, et kas julged seda looma katsuda või koguni kätte võtta, räägiti iga looma kohta ka juttu - kus kasvavad, mida söövad, kas on inimesele ohtlik, millised on levinud müüdid jne.
Viimaseks loomaks, keda katsuda sai oli kollane anakonda. No meie Hendrile olid nii tarantel kui anakonda scaryd. Ta pani suure jooksuga saali uksele ja kamandas mindki - emme, tule kohe ära sealt!
Näiteks ei pidavat anakondad sugugi inimesi sööma, kuigi filmidest võib selline mulje jääda. Teada on vaid kaks juhtumit, kus anakonda on inimese ära söönud ja mõlemal juhul oli tegemist kalaks maskeerunud inimestega, kes kalade ligimeelitamiseks end maskeerisid ja kala lõhnaga lõhnastasid. Anakonda, aga kehva silmanägemisega (nagu maod üldse), kui näeb suurt kala moodi kuju ja mis lõhnab ka kala järele, siis kui talle tundub, et suudab selle alla neelata, siis seda ta ka teeb.
Teiseks esitluseks oli loomade söötmine, jälle külaliste kaasabil. Lapsed said sööta kilpkonnasid (kahvliga muide!), siis "draakoneid" ja ussile anti ka süüa - surnud hiir.
Selline personaalne lähenemine on ikka tore, sest saad ka ise küsida küsimusi, mis aga huvi pakub - mitu muna munevad, kui suureks kasvavad, kui mürgine on mürk jne.
Nägime ka alligaatori söötmist. Muideks krokodillil ja alligaatoril on selline vahe, et krokodill jahib oma saaki ja murrab selle maha. Alligaator aga sööb juba surnud sööki.
Vestlesime pikalt ka rääkiva papgoiga! Ei uskunud alguses, kui papagoi ütles Hello! Küsisime hooldajalt, et kas räägibki ja pidigi rääkima, kui tuju on :) Meie rõõmuks tundus, et sel päeval tal seda oli. Ütles veel mitu korda Hello. Linnu sõnavaras pidid veel olema Hi! Hi Sanches! (Sanches, siis linnu nimi) Butterfly!
Kokkuvõtvalt oligi tore, sai palju rohkem teada, kui näiteks päevaga Tallinna loomaaias, sest mina ei viitsi alati neid silte lugeda ja loomad on ka sageli kuskil puuris või puu taga magamas.
*
Klõpsisime veel igasuguseid pilte ja kes roomajate vastu erilist huvi tunnevad või veel linki pole saanud, siis võin küsimise peale selle meilile saata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar