Sel ajal kui kümned tuhanded tublid inimesed Eestimaad puhastasid olime meie ametis metsa tänaval, et omal tagasihoidlikul moel anda panus üritusele Eestimaa puhtaks. Kuigi oli algselt plaan ka sellise vahva ettevõtmisega liituda, siis lõpuks kujunes nii nagu alati - ehk enda nahk on oma ihule kõige lähemal - ja kõik pühad ja vabad hetked mööduvad majas või aias. Vähemalt olime selleks ajaks suutnud likvideerida selle tohutu ehitusprügi hunniku garaaži eest ja ikka korraliku inimese kombel, mitte metsa alla vedades, vaid ikka suure raha eest prügifirmat sponsides.
See metsade reostamine on ikka kole küll. Ratastega seal Saku ümbruses sõites on pilt nukker, kõik Kiisa suvitajad poetavad sügisel linna naastes oma sodi metsa alla. Seal on telereid ja külmkappe, vanu diivaneid ja laudu. Mis küll on neil inimestel mõtteis, kes sedasi teevad??? Õnneks leidub siiski ettevõtlike ja ideederikkaid inimesi, kes suutsid Teeme ära projekti käima lükata ja see ju läks korda. Loomulikult on ühest korrast vähe, aga kui palju inimesi saadi korraga ühise eesmärgi nimel tegutsema - see juba on saavutus omaette.
Aga naastes metsa tänavale, siis rookisin ise (no torude paigaldamiseks puudub minul jõud ja mõistus, selle jätsin targu meespere hooleks) ja lapstööjõudu kasutades rookisime terve päeva võililli. Arumaisaa, kust kohast neid muudkui tuleb ja tuleb ja otsa ei saa. VAatamata pingutustele on pool aeda endiselt juurikaid täis. Need siis tuleb nüüd nädalavahetusel käsile võtta.
Võilillede hävitamisel on muidugi mitu positiivset külge:
1. saab normaalse muruplatsi
2. saab sugu-mugude jänes korralikke võilille lehti
3. ja mitte vähe tähtis - endal arenevad mingid imelikud reie tagalihased.
Juba teist päeva annavad end kahtlaselt tunda ;)
Tehtud!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar