H koolis toimus tavapärane hommikune kostüümiparaad, paparatsidest lapsevanemad kaameratega vehkimas. Sellele järgnes koolipäev ja lõunast kukuti komme sööma. Isegi kodune töö oli sel korral halloweeni-teemaline - jaga ja sorteeri saak ära - shokolaadid, väikesed shokolaadid ja kommid. Palju said, mis on mis ja kuidas sa neid jagasid. Vähemalt tehti seda kodutööd suure huviga, sest sai igasuguseid komme omale, mida ühest kuhjast teise tõsta ja lugeda ja mõned (loe: enamuse) põskegi pista!
Tuli ju koju ka ühtteist varuda, sest kuhu sa ikka põgened. Lisaks magusale ostsime ka ühed lastekaardid (leia paare jne). Seega said kõik lapsed paki kaarte ja šokolaadi. Sel aastal oli meil lausa rekord - 20 last. Üks punt oli ka vahva suulise-etteaste valmistanud. Lõppes küsimusega - kas tead, mis on minu moto? Ei tea. Trick or treat! Päris vahva mõte!
Hga meisterdasime-joonistasime mõned suuremad pildid ja panime rõdule, et ikka teataks, kuhu tulla. Ise ta jooksma ei soovinud minna. Pakkusin küll välja, aga ju ma ei teinud seda eriti innustavalt.
2 kommentaari:
Nii huvitav... minule alguses ei meeldinud ka kohe mitte sugugi see halloween siin. Proovisin sellest kenasti kõrvale hiilida :) Isegi oma pisikesed lapsed hoidsin eemale, või siis saatsin suure sõbrannaga välja, sest suur sõbranna arvas, et nii julgeb ta ikka kommijahile minna. Mis see trick or treat ka ära ei ole meie mardipäeva laulmiste ja etteastete kõrval.
Aga ajaga on mulle asi üha rohkem meeldima hakanud. Olen näinud, kui palju rõõmu see valmistab vanematele, vanavanematele, nendele, kes näevad vaeva maja ilustamisega ja rõõmsalt ukse avavad ning komme jagavad! Tänav, kus mu lapsed tavaliselt jooksmas käinud (koos sõpradega), on eriliselt eriline, tekib lausa selline tänavapeo tunne! Sel aastal jagas üks pere lausa veini emmedele-issidele! Ning oli neid, kes jagasid komme kõigile möödujatele.
Nii ei vaata ma seda asja ainult laste silmade läbi, vaid suurema pildina, traditsioonina, mis toob rohkem inimesi kokku. Kui jõulud on selline kodune pidu, siis Halloween ühendab võõraid teisel tasandil.
Võib-olla see on siis piirkonniti erinev. Vähemalt praegu pean seda oma õnneks, et meie tänav eriti populaarne ei ole :) st need, kellega tänaval mängitakse, ei käi trikitamas.
Võõraid eksib aeg-ajalt ikka. Vahva on vaadata, kuidas tänavanurgal peatub üks soccer-mom'i van ja sellest valgub ligi kümme väikest halloweenlast tänavale, kes siis hakkavad üksipulgi maju läbi käima.
Muideks ma olen juba palju leebem, kui 2 aastat tagasi.
Postita kommentaar