Varjend oli Kanada sõjaväe halduses 1959-1994. Hüüdnime Diefenbunker sai varjend Kanada peaminister John Diefenbaker'i järgi. Just JD valitsemise ajal võeti vastu otsus seda rajama hakata. Punker on suur ja võimas betoonseintega, maa all on kokku 4 korrust, mille pindala üle 100 000 ruutjala (üle 9000 m2).
Ajaloost veel sedapalju, et 1994 müüs valitsus hoone ja maad kohalikule Lääne-Carleton'i (nüüdne Ottawa linn) omavalitsusele, aga kohalikud hakkasid pinda käima, et saaks salajast kohta külastada. Kuna varjend osutus väga populaarseks, siis jõuti lõpuks niikaugele, et vabatahtlikud ostsid KOV-ilt maa koos rajatistega ja nüüd on kõik mittetulundus-muuseumina töötav. Avalikkusele avati uksed 1998, mil kogu tegevus oli vabatahtlike najal püsiv. Praeguseks on külastajate arv sedavõrd palju kasvanud, et pelgalt vabatahtlikega enam toime ei tulda, sestap on ka mõned täiskohaga palgalised töötamas.
Sissepääsuks tuleb läbida pikk-pikk tunnel,
mille keskel võib imetleda üht suurt tuumapommi.
Siis on suured ja paksud uksed. Vot nii paksud!
Seejärel viib tee ühest dushiruumist läbi,

jätkad teed teise dushiruumini ja jõuad konkusse, kus tuleb skafander (on selle asja nimi skafander?) ära võtta ja vahetada valge kittel-kombinesooni vastu.
1. korrusel on mitmesuguseid ruume - haigla blokk operatsioonitoa ja palatiga, hambaarsti kabinet, kauba vastuvõtu ruum, sideruumid jne.
Eriti sürrilt mõjus hambaarsti toolil olev peata mannekeen. Huvitav, mida asja on hambaarstile, kui endal pole peadki otsas ;)
Siis olid väljanäitusel igasugused külmasõjaaegsed asjad, näiteks survival kit ehk mingi tuumakatastroofi üleelamise komplekt. Neid müüdi tol ajal poodides koos raamatuga 11 steps to survive. Lisaks laste mänguasjad - püssid, KGB-teemalised lauamängud, kommunismi ükssarv (NL lipu värvides) võitlemas demokraatia ükssarvega (USA lipu mustriga) oli ka lahe. Siis veel väljaehitatud kodused varjendid - kelder koos tarviliku varustusega - gaasimask, tekk, söök-jook, survival kit.
Enamus pilte tuumaseenest on muidugi lapsepõlvest tuttavad, sest meiegi koolis olid seinad täis igasugust sõjalist propagandat, alates väljamõeldud kangelasest, kelle nimelises koolis ma lausa õppisin ja lõpetades tuumaplahvatuse kirjelduste ja piltidega.
Minu jaoks uudsem oli Jaapanis toimunud plahvatuste uurimised - kuidas mõjutab tuumapomm erinevatest materjalidest maju. Kui kiiresti kiirguse laine ikka liigub ja millised on tagajärjed inimestele erinevatel kaugustel. Mõned olid päris võikad pildid.
Panime end ka kirja 4. korruse ekskursioonile, kus asusid siis VIPide eluruumid - peaministri sviit, Kanada panga seif, raadiojaam jne. Paraku võttis omal käel 1. korrusega tutvumine sellise aja, et magasime giidiga ekskursiooni maha :) Mis sest ikka - mingi avastamisrõõm peab jääma ka selleks ajaks, kui tuttavad Kanadat uudistama tulevad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar