Olles just hiljuti kiitnud Mac'i viirusevabasid läpakaid otsustas meie oma selleks korraks pillid kotti panna. Teisipäeval üht neti lehte külastades jäi kõik seisma ja enam millelegi ei reageerinud. Proovides restarti lõi ette vilkuva küsimärgiga kausta ikooni ja kogu moos.
Väike netiotsing ja arutelud targemate peadega viitasid selgelt ja ühemõtteliselt - kõvaketas on õhtul!
Loomulikult ei ole ma teinud süsteemi bakc-upe, no ikka ei õpi seda asja ära! Ometi on meeles see valus laks, kui lõputöö ajal lauaarvuti kräshi tegi. No kussa sellega, ei ole ju vaja midagi siin tagavaraks teha. Nüüd küll õnneks selliseid suuri kaotusi ei olnud, peamiselt pildid, mis vist siiski picasas või teises arvutis olemas. Vähemalt loodan...
Egas midagi, mida siin ikka halada. Abikaasal oli terve eilne päev tegevust täis, muidu võibki ju kodus igav hakata. Esmalt käis mööda poode uut ketast otsimas. Sai kõvasti võimsama ja mahukama, kui eelmine - koguni 320 GB. Sinna saab nüüd küll pool elamist peale panna.
Aga enne veel, kui midagi seal teha sai, tuli sest läpparist kätte saada kinni jäänud CD. See ei tahtnud kuidagi oma jõududega välja tulla, aga progede installiks oli vaja ta eest ära saada. Jälle trett poodi, et igasuguseid imepeenikesi kruvikeerajaid muretseda ja sedasi ta seal lammutaski kogu masina laiali ja selle tulemusena sai plaadi kätte. Uhh!
Vahepeal sai välja otsitud (õnneks olid kaasas) süsteemi installid jm tarkvara ja eile õhtuks tundus, et asi on jälle joonel. Hõisata ei julge, aga lootus on suur.
Kogu pika jutu lõpetuseks - tehke ikka aeg-ajalt bakc-up'e ja kirjutage pilte ja tähtsaid dokustaate plaatidele. Ikka selleks, et ei peaks kandma suuri kaotusi!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar