Mida siis teha sellise ilusa pooliku päevaga ja sülle kukkunud vaba ajaga? Esmalt läksin koju ja jube mõnus on enne lapsi kodus olla. Jõuab neile lõunasöögi valmistada ja siis koolibussile vastu minna. Sellist elu võiks kohe rohkemgi olla. Üha enam hakkab mulle tunduma, et see 8.30-17 tööpäev on jube ahistav. Võiks hakata mingiks vabakutseliseks, kui vaid suudaks välja mõelda, milline see minu vaba kutsumus võiks olla :)
Lapsed tulid rõõmsalt koju, olid üllatunud mind nähes. Günther vaatas kalendrisse ja küsis, et kas sa said selle taevaminemispüha pärast kodus olla? No ei saanud. Hendri oli ka bussilt maha tulles ülirõõmus kui isa asemel oli ema vastas. Väikestest asjadest palju rõõmu.
Veel tegelesin oma lemmikharrastusega - jalgrattasõiduga. Käisime koos Hendriga sõitmas.
Siinkohal pean natuke kiitlema ka. Nimelt on uus ratas ikka jube hea sõiduriist! Senini olin perest ainuke, kes väntas üle 10ne aasta tagasi Hobby Hallist soetatud sõiduriistaga. Oli see vast ratas - raske, käigud käisid väga halvasti ja mingi käiguga tuli alati kett maha. Sõidunaudingust oli asi kaugel, aga nõukogude naisena ei saanud ju viriseda :) Nüüd ei suuda lihtsalt imestada, kui kerge võib üks ratas olla ja kui hästi edasi liikuda. Kusjuures, ei ole mingi hüperkallis nimega imetegu. Hoopiski suvaline Hiinas toodetud ratas, küll aga esivedrudega ja esiketaspiduriga (ikka turvalisuse pärast). Hinna poolest poole odavam, kui kunagine HH oma. Ja sõidab nii, mis mühiseb!
Pildil väike puhkepaus. Kuumaga kaotatud vedelik tuleb ju tagasi juua.
Asoo. Laupäevaks lubab jälle vihma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar