Orava eine

Linnas pesitsevatest loomadest on siin levinuim vast must orav. Leidub ka pruune oravaid, jäneseid ja metsümiseijaid, kellest mõni aeg tagasi kirjutasin :) Peale rohelise metsavööndi külastamist jooksis auto eest läbi ka keegi rebaselaadne loom, aga ei olnud punase kasukaga...

Aga pealkirja juurde naastes. Pakkusime ühele neist mustadest oravatest kerget einet pähklite näol. Tegelikult võis neid rohkemgi läbi astuda, aga ei suutnud kuidagi ühte teisest eristada. Kusjuures nii lähedalt vaadates on minu arust orav täitsa roti moodi, ainult saba uhkem ja kohevam. Näriline, mis näriline.

Jälgisime poistega koos orava tegutsemist, päris lahe. Hendrile oli see esmakordne kogemus, peale igasuguste pardiliste söötmist Saku jõe ääres. Sattus nii vaimustusse, et tassis pea kogu koduse pähklivaru rõdule. Nii oli meil ligi pool päeva sisustatud...

Esmalt valis oravake omale paremad palad välja. Kõik ei olnud sugugi esimese korraga ühtmoodi maitsvad...


Siis näris koore katki ja krõbistas kogu pähkli kiiresti-kiiresti ära...


Kui me liiga kiiresti või äkiliselt end liigutasime, siis pani kiiire jooksuga minema


Aga varsti oli tagasi maiustamas...




Vahepeal jooksis täissuuga minema ja peitis pähkleid lähedal asuvate põõsaste või puude alla...



Lisaks oravale olid varsti platsis ka suured mustad varesed ja terve trobikond varblasi. Me peletasime linnud eemale, sest kõrval rõdul on söögimaja lindudele.