Tohtri juures

Kuna Hendril hakkas palavik teisipäeva õhtul juba 40le lähenema, siis otsustasin ikkagi arstil käia. Sest ei ole ju päris normaalne kui vahelduva eduga on 2 nädalat kõrge palavik. Panin juba vaimu valmis igasugusteks ekstsessideks, aga avastasin oma üllatuseks, et Appletree kliinik on loonud diplomaatidele võimaluse aega broneerida neti teel samaks või järgmiseks päevaks. Tegin broneeringu järgmiseks päevaks kella 10ks hommikul.
Hommik saabus, sättisime end valmis ja läksime nii umbes-täpselt kohale. Siis muidugi hakkas peale. Ei, teate see on walk-in clinic siin ei saa mingeid aegu broneerida. Selgitan, et aga teie enda kodulehel oli selline valik, vaja ainult prinditud kinnitus kaasa võtta, mis on siin. Vastuvõtu tüdruk kutsub kellegi teise. Ülla-ülla, tema oli kuulnud sellest asjast midagi. Löödigi meid arvutisse sisse ja esitati visiiditasu arve 60 dollarit (u 600 krooni). Me ju ei ole Ontario provintsi tervisekindlustusega kaetud.

Võtsime istet, et oma järjekorda oodata. Kell muudkui tiksus, lastele näidati telekast Kaunitari ja koletist. Lõpuks oli 20 minutit möödunud. Tuli õde ja viis meid nö arsti läbivaatuskabinetti. Umbes 2 minutiga kraadis Hendrit, küsis, mis on kaebused, kuidas me ravinud oleme jne. siis ütles, et oodake nüüd arsti. Lupsti läinud ta oligi. Istusime ja ootasime. Veel istusime ja ootasime. Lõpuks oli pool tundi juba möödas, kui arst sisse vuhises ja kiiruga vaatas üle kõrvad, kuulas. Kuna mõlemad kõrvad põletikulised, siis kirjutas ka antibiootikumid. Tahtiski juba välja vuhiseda, aga hüüdsin veel järele, et meil vaja kindlustuse tarbeks paber täita. Kaks sõna ja arsti allkiri, asutuse tempel ja jälle 20 dollarit lauale. Ega ma selle raha pärast ei kurda, lihtsalt kodustele infoks siinsetest hindadest. Usun, et Eestis mitte-kindlustatul on ka kõrged visiiditasud.

Mis ma siis selle kirjeldusega öelda tahtsin on see, et üle tunni aja ootamist ja 2 minutit arsti väärtuslikku aega. Tulemus see, millest juba ise olin varem mõelnud, et mingi põletik peab olema, muidu ju palavik ei oleks nii kaua ja nii kõrge. Kuigi ma tavaliselt üritan vältida igasuguseid antibiootikume nii kaua ja palju kui võimalik, siis seekord mitte.
Hiljem muidugi kuulsin, et meil läks isegi hästi on istutud ka 5-6 tundi elavas järjekorras. Uhh!

Läksin retseptiga apteeki. Apteegi korraldus erineb ka tiba Eesti omast, sellepärast panen selle ka kirja. Alljärgnev toetub puhtalt minu praegusele kogemusele, ehk on veel muidki võimalusi.
Vabalt riiulitelt on saada igasuguseid ravimeid (valuvaigistid, goldrexid jmt) ja hügieenitarbeid, mida leiab ka esmatarbekauplustest. Siis on võimalik veel proviisoriga vesteldes saada ravimeid, mis on retseptivabad (nt silmapõletiku tarbeks silmatilgad, täirohi jne), aga need ei ole lahtistel riiulitel. Kolmas variant on siis retseptiga. Retsepti annad ühte luuki ja siis küsitakse, kas jääd ootama (u 10 minutit) või tuled hiljem. Ma valisin ootamise. Samal ajal avaneb võimalus rahakotti tühjendada näiteks igasugu ravikosmeetikat või muud ninni-nänni ostes. Ma lihtsalt tutvusin pakutuga. Ootamise ajal segatakse su rohi valmis ja saad selle teisest luugist kätte. Vähemalt sellist 10-minutilist ootamist ma Eesti apteekidest ei mäleta. Andsid retsepti ja kohe otsiti riiulitest vajalik karp välja ja läkski maksmiseks.
Nüüd ootan ja loodan, et ravi kannab vilja ja me ei pea järgmisel nädalal uuesti arstile minema. Tundub, et seal oodates korjasin ise ka midagi külge, kerge peavalu ja kurgus kriibib...