Pakatan rõõmust ja uhkusest :) Hendri õpetaja teatas reedel, et Hendri on viimasel ajal hakanud rohkem inglise keeles rääkima ja oskab hästi sõnu häälida (spellida)!
Kas pole head uudised? Eriti, kui arvestada, et Hendri on pigem vait, kui valesti ütleb või teeb. Teeb kõiki asju alles siis, kui on kindel, et õigesti teeb. Ju siis nüüd tunneb ennast ka inglise keeles kindlalt, et rääkima on hakanud.
Esinemisega on tal küll veel raskusi. Näiteks oli koolis "esinemiste" päev, kus kõik said esineda laulu või luuletuse või millega, keegi soovis. Lapsed võisid kaasa võtta oma raamatud või CD-d. Andsin Hendrile ka jõululaulud ja teatasin õpetajale, et ta oskab eesti keeles laulda. Peale kooli küll selgus, et ta ei julenud ikkagi esineda. Aga pole hullu, küll jõuab.
Praegu olen igal juhul rõõmus, et need kodused ja autosõitude ajal õpitud ja korratud sigth wordsid (ma ei oska neid täpselt tõlkida, aga see on selline õppemeetod, et sõnad, mida pidevalt esineb õpitakse nägemise järgi selgeks) on häid tulemusi toonud.
Rõõm on ka selle üle, et õppimist ta tõeliselt naudib. Kõik, mis koolis õpitakse ja tehakse antakse õhtuti ka mulle lahendada. Küll olen pidanud joonistama ja kirjutama ja lugema. Isegi, kui väga väsind olen, tuleb seda ikkagi teha, kõik hea eesmärgi nimel - õpihimu ei saa ju summutada!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar