Esiteks on õppeaasta jagatud kolmeks semestriks. Vaheajad ei kattu semestri lõpuga.
Novembri lõpuga lõppes esimene trisemester, vaheaeg algas alles jõulu eel. Saadi hinnetelehed ja toimusid vestlused lapsevanematega. Ehk intervjuud, mis olemuselt on samad arenguvestlustega. Räägid muredest ja rõõmudest, kuulad probleeme ja edusamme. Meie puhul ju nii lapsed kooli jaoks uued kui ka me ise siinse süsteemi jaoks uued. Kõik on nii põnev ja erinev.
Eriti meeldivad mulle need tunnistused. Ka Soomes oli hea, et sai iga hindega kaasa kirjelduse, mis hästi, mis mitte.
Siin samuti. Pikalt kirjeldatakse, mida on tehtud, mida selgeks saadud ja kus või millele tuleks tähelepanu pöörata ja mida järgmiseks õppima hakatakse. See annab lapsevanemale palju parema ülevaate, sellest, mis koolis toimub. Lihtsalt hinne ei ütle ju midagi. Jah, said 5, see tähendab, et kõik on hästi, aga mille eest, seda sellest välja ei loe ju. Või said 3, aga millest puudu jäi, seda teada ei saa. Kui sul on aga kirjas, et eesmärgiks oli sellise asja omandamine ja see eesmärk sai täidetud sellise tulemusega ja see või teine asi vajab veel kinnistamist või nüüd läheneme samale asjale teisest vaatevinklist, siis on palju selgem pilt.
Hindamine on jagatud tasemetesse 1.-4. (sihuke vaba tõlge ja ei viitsi väga täpselt kõiki vasteid otsida)
4. tase - õpilane on näidanud nõutud oskusi ja teadmisi. Tulemused ületavad provintsi standardi.
3. tase - õpilane on näidanud enamus nõutud oskusi ja teadmisi. tulemused vastavad provintsi standardile.
2. tase - õpilane on näidanud mõningaid nõutud oskusi ja teadmisi. Tulemused lähenevad provintsi standardile.
1. tase - õpilane on näidanud minimaalselt nõutud oskusi ja teadmisi. Tulemused on allpool provintsi standardist.
Siis on ka 5. tase - kus õpilane ei ole näidanud nõutud oskusi ja teadmisi. Vajalik on tugiõpe.
7.-8. klassis hinnatakse tulemusi protsentides. Tunnistusel on ära toodud lapse %, siis klassi keskmine ja ka provintsi standard. Väga hea võrdlemiseks.
Algkoolis (1.-6. kl) hinnatakse tähtedega. A- kuni A+ (4. tase); B- -B+ (3. tase); C- - C+ (2. tase) D- -D+ (1. tase) ja R - ehk vajalik tugiõpe. Protsente ei saa praegu päris täpselt kirjutada, sest ei suuda leida Güntheri hinnetelehte. Aga eeldan, et see võiks olla sedasi: 91% = 4. tase; 81-90 %= 3. tase; 71-80 % = 2. tase; 61-70% = 1. tase. Sorry, kui eksin.
Poiste hinded üllatasid mind väga positiivselt. Alla 2. taseme ei olnud kummalgi, enamik hindeid veel 3.-4. See ju lausa super, kui mõelda, et kõik on uus ja võõras keeles ja topelt raske harjuda nii võõra riigi, kultuuri, kommete kui kooliga. Alustasid nad ju ka teistest paar nädalat hiljem.
Güntheril kool algab kell 8.45 lõpeb 14.45, Hendri kooliaeg 9-15.30. Kui jõutakse varem kooli, siis ollakse see varasem aeg väljas. Hendri käib koolibussiga ja sellega jõuab alati u 10 minutit enne tundi kohale. Üldiselt eriti ei soovitata väga vara lapsi kooli viia, kuna ei ole valvet ja ei taheta vastutada kooli toodud laste eest. Valveõpetaja tuleb välja u 15 min enne tunni algust.
Tunnid kestavad tavaliselt 55 min, siis minnakse kiiruga teise klassi. Toimub 2 söögivahetundi ja üks pikem vahetund õues (kui just väljas -30 ei ole). Väga külmaga õue ei aeta. Selliseid -18 kraadiseid külmapühasid siin ei tunta.
Söögid peab ise kaasa võtma.
Lisaks on sellised rahakogumise üritused - nt pizza-reedete näol, kus tellid lapsele iga nädala reedeks lõigu pizzat mingi summa eest ja mingi osa sellest läheb kooli tarbeks. Raha kogutakse ka raamatute tellimiste ja raamatupäevade ja kõiksugu muude asjadega. Alguses (nagu ütlesin, alustasid poisid teistest hiljem ja siis oli neid infolehti terve raamatu jagu) tekkis mul tunne, et siin peab ikka eriline miljonär olema - piimaprogramm, pizzapäev, subway tellimused, raamatud, toeta seda ja teist ja kolmandatki. Ka võib sulle õhtul kodu ukse taha keegi community-inimene sattuda ja küsida toetusi ühele vähiühingule või teisele seltsile. Kõige krooniks juba palju räägitud kerjused. No nüüd läks natuke teemast välja. Üldiselt olen aru saanud, et ega kõiges ei pea osalema, kuigi alguses oli tunne, et need on ju kohustuslikud ja mõtle, mis meist arvatakse (tüüpilised eestlased!) kui me selles või teises aktsioonis ei osale. Lisaks siis ka igasugused õpilastepoolsed küpsiste või shokolaadide müümised (olete ju Hollywoodi filmides näinud neid ukse taha tulevaid tüdrukuid ja poisse küpsistega - it's a cookie-girl!).
Koolipäev algab alati Kanada hümniga. Üle kooli kõlab kõlaritest hümn, lapsed seisavad ja laulavad kaasa. Igal juhul on poistel see selgem, kui Eesti oma. Eks seda enam peame kodus laulma hakkama!
Ma peaks kõrvalepõikena ütlema, et iseenesest ideena mulle meeldib selline isamaaline kasvatus. Kui ikka 12 aastat iga päev hümni kuuled, siis jääb ju lõpuks pähe!
Kui laps puudub või hilineb, siis tuleb kohe hommikul kooli helistada ja seda igal päeval. Kui kooli ei teatata, siis helistatakse koolist - kus laps on? Olen korra pidanud piinlikkuse pärast maa alla vajuma, nimelt Hendri oli haige. Helistasin esimesel haiguse päeval ja teatasin, et on haige ja kooli tulla ei saa. Järgmisel päeval ei helistanud, kuna arvasin, et neil märge maas, et haige on. Loomulikult helistati kohe hommikul ja küsiti lapse järgi. Vot siis. Soomes ja Eestis oli lihtne, saatsid õpetajale sõnumi, et on haige ja ei pidanud iga päev teatama, et täna on ikka veel haige.
Hendri kooli puhul tahtsin veel mainida selle arhitektuuri. Väga huvitav lahendus. Kõik on nagu üks suur avatud ruum. Vaid vaheseinte ja riiulitega on jagatud klassid. Koolis on kaks esimest klassi. Ühed istuvad ühes osas ja vaid väike madal raamaturiiul eraldab seda teisest esimesest klassist. Lapsed on jagatud 4-5 lapselistesse gruppidesse ja istuvad ümmarguste laudade ümber. Tegelikult on selle kõige juures suht kummaline, et kuidas on suudetud tagada see õpperahu ja vaikus, et üks klass ei sega teist, aga see on ometi olemas. Sest samas suures avaras ruumis on ka teised klassid, mõned natuke kõrgemal astmel-tasandil (ehituslikult siis), teised madalamal. Kool koosneb nagu sellistest ringidest. Isegi raamatukogu on ühe ringina seal klasside vahel. Võimlemine toimub küll saalis/võimlas, seda teistega koos ei tehta.
Raamatukogust rääkides on igal kolmapäeval raamatukogu päev, see tähendab, et kogu klassiga minnakse raamatukokku võtad omale lugemist ja nädala pärast vahetad (mäletate, ka meie ajal oli selline asi?).
See oleks alustuseks kõik. Sai jälle pikalt kirjutatud. Eile käisime ühel infoõhtul vist isegi Güntheri tulevases gümnaasiumis. Sellest hiljem.
Ja sedasi tullakse maha koolibussist. Muideks, kui koolibuss peatub, siis on kogu tänava liiklus seiskunud. Kui peatunud bussist mööda sõita (ükskõik kummas suunas), siis on maksimum trahv 2000 dollarit.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar