Nagu juba kirjutanud olen on Günther Kanada süsteemi järgi sellises vanuses, et peab hakkama gümnaasiumi valima. Algsed otsingud ja arutelud kunstikoolilt on taandunud ikkagi kohalikule elukohajärgsele koolile. Miks siis nii? Kui esialgu oli Günther suures vaimustuses, et minna kunstikallakuga gümnaasiumi, siis lõpuks ta ikkagi loobus sellest. Kuna ta ei ole päris kindel, kas ta tahab ikka kogu elu joonistamisega tegeleda. Eks omajagu oli määravaks ka see, et kunstikool asub elukohast u 30 km kaugusel ja sinna oleks pidanud 2 bussiga sõitma nii hommikul kui õhtul (määrav asjaolu, kuna koolivalik tuleb teha ajal, mil ühistransport streigib juba 50ndat päeva!).
Eelmisel nädalal käisime siis piirkonna kooli infoõhtul. Väga põnev - saal rahvast pungil, laval slaidiesitlus koolist ja õpilastest, fuajees tervitab tulijaid õpilasansambel. Sõna võtsid direktor, asedirektor, kooli hoolekogu (council) esimees, üks õpetaja ja admin. poolelt kooli sekretär (tegelikult võin ma ametinimetustega ka eksida).
Kuna me olime esimest korda sellisel üritusel, siis oli ju kõik uus ja huvitav. Kogu koolisüsteemi tutvustus, mida tuleb teha, et gümnaasium lõpetada. Kus juures huvitav on see, et gümnaasiumi ei ole sa kohustatud lõpetama 4 aasta jooksul, võid seda teha ka 4,5 või 5 aastaga. See on minu arust selline kahe otsaga asi - ühest küljest hea, et kui sa tõesti ei suuda leida, mida oma eluga edasi tahad teha (kas ülikool või kolledž) siis on ju hea, kui on natuke ajapikendust, et selgusele saada. Teisest küljest tundub see lihtsalt võimalus laiskadele ja ehk ka väheke rumalamatele (mina seda ei öelnud!) kooli lõpetamiseks.
Kursused (ained) on jagatud erinevatesse gruppidesse - rakendus (applied), akadeemiline (academic) ja vabad ained (open courses). Olenevalt sellest, kuhu või mida soovid edasi teha, teed valiku ka ainete osas. Need, kes valivad akadeemilise on seadnud sihiks ülikooli, kes rakenduse, need siis peamiselt kolledži või ka ülikooli. Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb koguda 30 punkti, lisaks tuleb teha 40 tundi vabatahtlikku tööd, nt abistamine vanadekodus jne.
Günther peab juba veebruari keskpaigaks kursused ära valima. Eile rääkis, et enam-vähem juba teab, mida valib (science, english, visual arts). Uurimist vajab veel see, kas Günther saaks võtta vabaainetena eesti ja soome keelt, kummagi eest saaks 1 punkti ju.
Veebruariks tuleb ka ära täita igasugused ankeedid ja koolile tagastada - kas lubame lapsel esineda meedias (fotografeerimised, filmimised, intervjuud jne), kooli arvutite kasutamise kord. Sellised nõuded on siin igas koolis.
Peale nö ametlikku osa sai teha ekskursioone koolis. Need võimalused, mis lastele on loodud õppimiseks võtsid igal juhul minusugusel vanainimesele imestusest ja imetlusest suu ammuli lahti. Eriti jäid silma videoklass - arvutid, kaamerad ja igasugused muud vidinad. Ainult ole ja tee oma filme või programme. Teiseks draamasaal - nagu päris teatris - lava, must sein, prožektorid, kardinad. (Poiste) käistöö klass - puidutööpingid jne. Ma väga loodan, et Eesti koolides liigub ka asi sinna poole, et luuakse kõikvõimalikke võimalusi, et sa saad endas arendada just seda, mis sulle huvi pakub. Mitte, et võimaluse puudumisel jääb see õige amet või haridus omamata.
On jälle põnev aeg ees ootamas ja ehk sügisel tuleb neid muljeid gümnaasiumist hulgim :)
1 kommentaar:
Meie (või õieti tütar :) valime lõpuks ikkagi oma kodulähedase kooli, sest nii on kõige mugavam. Õnneks oleme sellele ainult jalutustee kaugusel.
Tean, et eesti keelt ei võetud Torontos arvesse, kuigi mõned linnast väljaspool olevad koolid tegid seda. Kui Eesti Kool oleks kuhugi „päris” kooli juurde kolinud, siis ehk oleks sedagi tehtud. Kuid see oleks viinud terve Eesti Kooli struktuuri sassi.
Postita kommentaar