Järgnevad pikad pühad on aga vahetunud tavapärase söömise tähe alt spordi tähe alla. Kuna puuduvad need sugulased, kelle juures tavaliselt jõulupühadel ikka käinud oleme.
Mida siis selle meeletu vaba ajaga peale hakata?
Kasutasime kõiki võimalusi, mis kodu ümber loodud on. Näiteks mitu päeva käisime õhtuti uisutamas. Korra ka mäel - Hendri kelguga, Günther slaalomisuuskadega. Mina läksin murdmaad suusatama. Kui uisutamine kulges igati positiivselt (ei ühtki kukkumist), ja itsitasin vaikselt pihku, kui abikaasa ümber kukkus, siis loomulikult ei jäänud selline asi karistuseta. Seda suusarajal. Nimelt algas minu suusatamine kohe väga valusalt. Panin suusad alla, kuid auto ja raja vahele jäi üks üdini jäine küngas, see ei tundunud üldse nii jubeda ja jäiselt libedana. Hoog aina kasvas ja kuna oskused roostes ja tasakaalu pidaminegi kohe ei õnnestunud, siis olingi hetke pärast tagumikul maas. Nüüd juba mitmendat päeva tunnen, kus saba koht on. Igasugused istumised ja trepist käimised tekitavad piinavat valu. Seega sai järjekordselt tõestatud - sport on tervisele kahjulik!
Aga lolli inimesena, kes samale rehale ikka mitu korda otsa astub, kavatsen vähesel määral sellega edasi tegelda.
Aga mõned pildid piruettidest jääl. Hendri oli elus esimest korda uiskudel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar