Esimene koolikell

Nii. Nüüd siis on see käes - mõlemad lapsed alustanud kooliteed. Eile oli esimene päev. Lõpuks ometi peale lõputunanäivaid vaidlusi vaktsineerimiste teemal.
Hommik algas vara - pesu, söök ja riietumine. Mingit erilist vormi siin tavakoolides ei ole ja pidulikke riideid esimese päeva puhul ka ei kanta. Õigupoolest kool algas juba teisel septembril, meie poisid tänu-igasugustele-asjaajamistele-inglise-ja-mata-eksamitele said alles nüüd kooli.
Olin närvis nagu läheksin ise kooli. Ei mäleta, et isegi Güntheri päris esimesse klassi minekul oleksin nii närvis olnud. Igal juhul esmalt Güntherist. Tal vedas 7. klass jäi vahele ja hüppas otse 8ndasse :)
Tema kool algab 8.15. Läksime kenasti valvelauda. Seal vaadati veelkord üle, et kõik paberid oleks olemas, vaktsiinid tehtud! ja seejärel kutsuti klassijuhataja, kes näitas kätte klassiruumi, andis päeviku ja kapi luku, mulle portsu pabereid - pizza päev, kooli ajaleht, vabatahtlike tegevusest, annetused jne. Kiire tutvumine lukusüsteemiga ja palju rohkem seal ei olnudki. Edasi tutvustati Güntherit juba klassikaaslastele ja talle anti kõrvale "teejuht", kelle ülesandeks oli Günther kogu koolieluga kurssi viia. Tunnid algasid ja meie lahkusime Hendri kooli.
Hendril algavad tunnid kl 9. Samuti kohtumine valvelauas (koopiad elamisloast ja passist, riiki sisenemisest - et ikka kindlad olla, et me oleme legaalselt riigis). Järjekordne infopakett vanematele (kooli piimaprogramm, pizzapäev, BBQ õhtu, vajatakse vabatahtlikke raamatukokku, tegevus 1. klassis jne). Seejärel kutsuti klassijuhataja ja abiõpetaja, kelle ülesandeks on aidata kiiremini inglise keel selgeks saada. Tutvusime kooliga ja klassiruumiga. Näidati Hendrile nagi, kuhu saab riided ja koti jätta. Siis asjad kohale ja õigevarsti heliseski koolikell. See tähendas, et õues koolipäeva algust ootavad lapsed rivistusid klassi ukse taha ja õpetaja pidi nad sisse laskma. Meil oli aeg lahkuda. Süda kripeldas sees, kuidas see väike inimene seal hakkama saab ilma keeleoskuseta.
Õhtuks olid lapsed mõlemad rahul. Güntheri kommentaar - ei olnudki hirmus, kui ma arvasin. Täitsa lahe. Hendri - sain juba kaks sõpra. Üks on must ja teine on ka nagu must.
Ühesõnaga muljed olid neil head ja täna küsis Hendri juba, millal ta koolibussiga kooli saab minna.

***
Natuke koolireeglitest siis ka.
Väga täpselt on reguleeritud, millist teed pidi vanem võib oma autoga kooli juurde sõita, kus peatuda ja lapsed väljuda võivad. Ilmaasjata kooliterritooriumile asja ei ole. Kui oled lapsele järele minemas muul ajal, kui kool läbi saab, siis tuleb officest võtta külastaja silt kaela ja oodata kindlas kohas office kõrval.
Ka laste riiete kohta on karmid reeglid - ei kõrgeid kontsi, peakatteid sees, LÕHNU ega kosmeetikat, samuti ei tohi olla ebasobivate kirjade ja piltidega T-särke. NB! Seeliku pikkus peab olema lähemale põlvele, mitte puusale :)
Juhul, kui laps hilineb kooli, siis ei tohi mitte kohe kiiruga minna klassiruumi, vaid enne tuleb valvelauas ennast registreerida, et oled hiljaks jäänud.


Toitumine on siin ka omaette ooper. Esiteks koolides ju süüa ei saa. Peab omad lunch-boxid kaasa panema. Ja see ei ole mitte, et paned sinna, mida ise tahad. Allergiad on siin väga levinud nähtus (pähklid ja lõhnad nt). Seega nii Hendri kui Güntheri koolis ei tohi ka mitteallergikud võtta kaasa pähkleid või neid sisaldavaid toiduaineid. Güntheri koolis on ka seesamiseemned keelatud. Ei mingeid pähklivõiga saiu :-S

See lõunakarpide tegemine minu jaoks uus teema. Uurisin lastelt, et mida teised söövad. Väikesed pidid sööma igasuguseid asju, aga suured seal söövad küpsiseid ja lutsukomme.
Ma igal juhul ei lasknud end sellest heidutada. Ja tegin nagu eilegi (2 söögipausi on koolipäevas).
Tänane menüü kodune hamburgeri võileib salatilehega, kurgikangid, küpsis, kaneelirull, puding/jogurtijook ja banaan. Joogiks mahl.
Eilne oli peaaegu sama banaani asemel õun ja kaneelirulli asemel muffin.
Homseks ongi enam-vähem ideed otsas. Kas teha mingi salat neile kaasa või minipizza või supp. See eeldaks jälle mingite mini-termoste muretsemist. Eks me näe, mis õhtuks välja nuputan.


Ahjaa Torontos käisin ka eelmise nädala lõpus. Kiire pilk linnale ja kokkuvõte: palju linnam linn, kui Ottawa! Igal juhul tahan sinna tagasi minna.
Täna muidugi kooliteemaga haakuvalt - Toronto gümnaasiumis tulistamine, 17.a. noormees eluohtlike vigastustega haiglas.