No nii armsad lugejad. Kodused ja hubased Eesti ja Soome on nüüd jäänud minevikku ja oleme saabunud karmi ja praktilisse Põhja-Ameerikasse - Kanadasse.
Praegu on tohutu väsimus, sest Eestis on kell praegu 4.37 AM, siin aga 9.37 PM ja vaatamata sellele, et justkui magasin öösel on organism harjunud praegusel ajal magama ja tahaks seda teha ka nüüd, aga vägisi hoian end üleval, et kiiremini aklimatiseeruda. Tunnen kohe, et 8 tundi on kuhugi kadunud :)
Ega ma siin palju ei jaksagi istuda - teen kiire lühitutvustuse olukorrast.
Pätsame kellegi vaba wifit ja varsti nõuab voodi oma.
Kõigest siis kronoloogiliselt :)
Lend kulges normaalselt, igasuguste viperusteta. Võiks lausa öelda, et lennata on lahedam, kui laevaga sõita ;-) saab süüa ja filme vaadata. Et hakake aga kohvreid pakkima ja tulge lendama!
Saabusime siis eile, kell 16.45 (kohalik aeg, Eestis 23.45) lennukiga. Olles alustanud hommikut kl 5.30 äratusega, et Helsingis õigel ajal lennukile jõuda. Vahepeatus oli Frankfurdis, kus oli päris tegu selle õige lennuvärava üles leidmisega, sest just seda meie lendu ei ilmunud ega ilmunud arvutitesse, ja abivalmite infotöötajate käest saime iga kord erinevad vastused, Gate B 41, B 48, B 45 ja lõpuks oli õige B 47.
Nagu öeldud saab pikamaa lendudel filme vaadata või muusikat kuulata, saab ka oma marsruuti jälgida, see oli päris vahva. Lendasime kohati üle 10 000 meetri kõrgusel ja kõik pilved tundusid olema ainult all pool.
Jõudsime kenasti kohale ja peale tohutuid seletamisi Kanada immigratsioonis (kes ma olen ja miks ma siia tulin jne) saime kenasti piirid ja tollid ületatud-läbitud ja olimegi kohal.
Ilm on siin ilus - soe ja päikeseline, aga hästi niiske õhk. Kogu aeg on nahk seljas märg.
Kuna olime väga kapsad, siis palju ega suuri plaane esimeseks õhtuks ei teinud, külastasime vaid söögipoodi, et oleks hommikul piima ja pudrumaterjali. Tundsin end väga kehvasti, nagu oleksin elus esimest korda poes. Kõik on siin pakendatud megasuurtesse pakenditesse, poes pead läbima kilomeetreid enne kui ühe leti juurest jõuad teise juurde. Igal asjal on hinnad erinevad - tükihind, kilohind, 2 1 hinnaga jne. Veel ei ole hindadele lisatud käibemaksusid. Seega tuleb väga täpselt arvutada on sul 1 dollar või 1.15 lõpphind, sest kui puudu tuleb on nutune :) Aga siiski saime ostud sooritatud - piima, leiba, hakkliha, sinki, suhkrut, kurki. Veel majapidamisvahendeid - piimakann ja pann, sest siit neid laenata ei ole, aga vajadus on - asjad saabuvad ju alles 2 nädala pärast.
Elamine... noh see on ju ajutine pind, kus me praegu oleme. Helsingis oli kordi parem, aga eks me otsime siin ka uut ja ilusamat.
Midagi väga rõõmustavat esialgu ei paista :) Köögid ja WC-d-vannitoad on ikka väga erinevad. Vannid on kahtlaselt madalad ja maa ligi - ca 30-40 cm põrandast ja kogu vann! WC-potid selle-eest suured ja massiivsed. Köögimasinad on oma-ette ooper. Pliit on hästi-hästi suur, samuti pesumasin ja kuivati, nõudepesumasinast rääkimata. Neid peab oma silmaga nägema, et aru saada, millest ma räägin. Selline tunne on, et suurtele inimestele ongi vaja suuri vahendeid ja kuidas saavad inimesed suureks? Ikka poest suurtes kogustes sööki ostes. Samas on see vast harjumise asi ka ja mingid mega-paksud need kanadalased ikka ei ole. Aga need on esmased muljed, ehk mingi aja pärast arvan hoopis teisiti. Päris hästi ei ole mulle veel kohale jõudnud, et ma nüüd siin elan ja töötan ja hingan.
Poisid suhtuvad erinevalt. Hendri on juba nn kohanenud ajavahe ja teise maaga. Talle meeldib ja mingit erilist ajavahe tunnet vist ei tunne, ka lennukis polnud tal midagi viga (st kõrvade lukkuminemist vmt) maandumise ega õhkutõusmise ajal. Günther tunneb küll, täna on jäänud lausa riietega magama, ütles, et viskab korraks pikali ja nüüd norskab juba mitu tundi.
Esimene päev uuel tööpostil on ka läbi. Väike tutvumine olukorraga ja kohe probleemid, et printer ei tööta ja selle tõttu ei saa midagi teha. Täiesti harjumatu on, et ei saa helistada peamaja IT-toele ja abi küsida...
Ajasin ka asju. Pangas sain arve avatud, sain teada, kus asub Kanada välisministeerium ja kus toimub dokumentide legaliseerimine, lõunastasime Hiltoni hotellis. Väga broo!
Ottawa on ka kohati täiesti õudne, kui inetu, samas on väga palju ilusaid kohti, osasid juba nägin, kuhu kindlasti tahaks jalutama minna. Eks me võtame juba nädalavahetusel tuuri ette.
Homme uus tööpäev - vaja teha akrediteering, võtta asjad üle, uurida neti ja kaabel-tv lepingute asja jne
Ja palgapäev ka! Saab elama hakata!
No head ööd siis või tere hommikust teile!
1 kommentaar:
kõike-kõike head teile ja kiiret sisseelamist. Eks need tundmused olid ka minul kaugele kolimise järel alguses sellised. Ja igasuguseid kummalisi asju tuli ette, näiteks elamises lugesime kokku 24 kraani. no jube. sooja ja külmavenupud on eraldi, hea veel et meil sedavõrd uuem maja et vesi vähemasti ühest torust tuleb. Mõnedes vanemates majades tuleb ju inglise kombe kohaselt kahest erinevast torust!!! Ja mis meie juures veel põhiline nali on - on see, et vannis on ainult kraan ja dushivoolikut mitte. Kas nad astuvad mustalt vannist välja või lähevad siis edasi dushikabiini, no ma ei tea!!!!!! Ja poes müüakse eraldi plastmassist dushiotsikut ja kummivoolikut, et siis see juurde osta ja sinna kraani otsa toppida - no milleks??????
ja siis veel see, et majad pole soojutatud. nemad magavad talvel elektriliste kattemadratsite peal (noh, nagu meil oli vanasti see elekriline soojakott!(. Kujutate pilti siis elekrijuhtmete otsas agada??????? ökk-ökk. seda me küll ei tee.
tasapisi aga harjud kõigega. enne tuleb muidugi kultuurishokk üle elada, midagi pole parata. Mul läks see väga kergelt, meiega samal ajal saabus sinna samasugune eesti pere ja me olime koos nagu sukk ja saabas. siiamaani. otsige endale ka sealt keegi.
Postita kommentaar