esmaspäev

Vot sellised rännumehed

oleme, et käisime nagu õigetele soomlastele kohane kruiisil Stockholmis. Kohe selline pilt tehti reisijaist, mida siis mõtetult suure raha eest lunastada saadi.



Silja Symphony oli selline meeldiv üllatus. Vaatamata väsinud välimusele oli laev ikkagi uhke ja endist hiilgust oli igal sammul märgata. Show-programm jätkus kogu raha eest! Meie puhul siis tasuta :) tasub ikka olla lojaalne klient, sest võib juhtuda, et saad kingituseks merereisi.
Laeva teravaimad elamused olid õhuakrobaadilt, kes tegi trikke Giant Wheelsil. Selliseid trikimehi pidi maailmas vaid 4-5 inimest olema. Üht siis avanes võimalus vaadata. Kogu ime ja trikk seisnes selles, et lae all oli üks suur ratas, mida akrobaat oma jalgade ja käte jõul liigutas, ise oli kord ratta sees kord peal, hüppas nööriga, hüppas õhku jne. Günther väga sillas sellest esitlusest, ütles trikimehele - You are so cool!

Veel oli võimalus end kurssi viia street dance'i viimaste tuultega ja noortele toimus isegi vastav koolitus. Väga põnev!
Väikestele on laeval mitmele vanusele vastavad mängutoad ja Muumitroll koos Väikese Müüga :) Kõlab nagu reklaamlause, aga päris vahva oli tõesti :) :) :)

Peale tohutult tormist ööd jõudsime õnnelikult päikeselisse Stockholmi. Seal oli loetud tundideks väga tihe programm. Esmalt kiiresti Vasa muuseumisse. Vot on laev alles! Poistel seal vaatamist ja imestamist rohkem, kui rubla eest!

Nagu harrastusfotograafidele kohane pidime iga nurga alt pildistama. Kodus selgus suureks kurvastuseks, et mingil põhjusel x on ühelt fotokalt kõik pildid kuhugi kosmosesse haihtunud. Seega Güntheri käte- ja silmatöö päevapiltnikuna läks kaotsi :(
Kes veel ei ole muuseumis käinud, kuid vähegi laevahuvilisi peres, siis soovitan külastada.



Peale elamusi Vasa peal ja ümber siirdusime jooksusammul Rootsi kunni lossi juurde, ikka selle va kuulsa vahtkonna vahetuse tõttu. Kuna ma Stockholmis sees olin esimest korda (läbi olen ju sõitnud), siis nägin ka seda vahtkonna vahetust ja lossi valvureid esimest korda. Võrreldes Taani kuningakoja valvuritega on Rootsi omade rõivastus suht igav, ei mingeid uhkeid karvaseid bearskine ega muud hiilgavat. Suht tavaline sinine vorm kollasega ja valgete saabastega. Need on muidugi lahedad. Valvurid ise parajad latatarad. Muudkui jutustavad turistidega ja juhatavad neid. Siin küll presidendi lossivalvurid seisavad kui postid ja ükski lihas näos ei liigu.

Veike silmailu uhkest vanast traditsioonist.



Ja siis läks käik juba edasi kolleegi juurde, sest vaja ju muljeid jagada ja klatshida kaaaa.

Siis oligi aeg laevale tagasi kiirustada ja hommikul saabusime päikeselisest Stockholmist udusesse ja sombusesse Helsingisse. Nagu alati!

Kokkuvõtvalt jättis Stockholm ikkagi suurlinna mulje, Helsingi tundub nüüd igavesti väikese kolkana ;) Eks näis, mis muljeid mulle Ottawa jätab. Juba vaatan kodus ringi - selle võtan kaasa, selle saadan Sakku. Kohutav!

Kommentaare ei ole: