Kogu jõulusagin algas juba jõulukaartide ja kinkide hankimisega, siis vaja koostada ja kooskõlastada nimekirju ja hakata kõike teele läkitama. Töö ju!
Seetõttu oligi kodused toimetused jäänud praktiliselt viimasele minutile, kuna varem ei tulnud seda õiget vaimu pääle tulnud, põletasin küll hulgaliselt küünlaid, aga ei miskit. Kuni täna tabasin end mõttelt, et oleks ikka pidanud koju ema juurde jõuluks minema, järgmised 3 aastat oleme ju veelgi kaugemal. Siis tuli see kurb-nukker jõulutunne (kindlasti on oma osa ka üldisel kodu-igatusel), ja taipasin, miks just jõulude ajal inimesed end eriti üksikutena tunnevad. Jah, vaatamata sellele, et abikaasa ja lapsed kõrval, tabas see masendus mind ikkagi. Õnneks läheme vähemalt aastavahetusel koju käima.
Muidu on olnud siin igasuguseid ilusaid aegu ja jõulupidusid kogu detsembri vältel - tööl jõuluvastuvõtt meediale ja sõpradele, siis Luutsina päeval jõulupidu lasteaias, kus kenasti Lucia tõi jõuluvalguse tuppa, siis kooli jõulupeod. Lasteringi jõulupidu ja sedasi ta läks pidu peo otsa, nii, et mul oli küll lõpuks võhm väljas.
Lisaks jõulule sai auga tähistatud ka Schengeni viisaruumiga liitumist. Seda ei saa ju jätta tähistamata, vähemalt üks osa "kliente" nüüd vähem, täpsemini sõnastades asendub uutega.
Väikesed päkapikud Soome moodi
Tänapäeval eristatakse lõhna järgi, mida võtta, mida mitte
Luuletus loetud ja käes on paki aeg...
Piparkoogitegu
Oli unes see või ilmsi?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar